Nursipalu tuhande palu-karukella kaitseks tuleb luua Tõrvaahupalu kaitseala

MTÜ Meie Nursipalu esitas 25. septembril Kliimaministeeriumile taotluse Nursipalu liigirikka ala kaitse alla võtmiseks.

Pressiteade 25.09.2024

Kaitstav ala jääks ida laskevälja piirkonda Nursi ja Võru vahele. Ettepaneku kohaselt loodaks palu-karukella ilmselt Eesti kõige esinduslikuma kasvuala terviklik hoiuala, mis tagaks EL direktiiviga kaitstava liigi kasvukoha kaitse. Lisaks sellele tagataks looduslik kasvuala teistele alal ohtralt esinevatele kaitsealustele liikidele nagu roomav öövilge, laialehine neiuvaip, karukold, mets-vareskold, valgeselg-kirjurähn, musträhn jt. Kaitstavale alale jääks ka iidne pühapaik Jumalläte, mitmed teised pärandkultuuri objektid ja arheoloogiatundlik ala. Ettepaneku kohaselt tuleks ala kaitse alla võtta Natura alana.

On selgunud, et Nursipalu alal kasvab enneolematul hulgal Euroopa direktiivi kohaselt rangelt kaitstavat palu-karukella (Pulsatilla patens). Lisaks registrisolevaile on MTÜ leidnud 221 uut palu-karukella kasvukohta, milles kokku on loendatud 781 puhmikut. Kokku on planeeritaval kaitsealal tänaseks Keskkonnaametil teada ca 300 uut palu-karukella kasvukohta ca 1000 puhmikuga. Samuti asuvad seal looduskaitse all olevate käpaliste ja karukolla esinduslikud kasvualad. Näiteks käpaliste hulka kuuluvat roomavat öövilget on leitud 163 kasvukohas 1672 taime, laialehist neiuvaipa 57 kasvukohas 539 taime. Alale jääb ka iidne pühapaik Jumalläte seda ümbritsevate ürgse ilmega kooslustega. On selge, et ala on vaja veel täiendavalt uurida.

Varasemalt oli teada, et palu-karukell alal kasvab. Kuna kaitsealuseid taimi ei tohi hävitada, tellis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus MTÜ Meie Nursipalu survel Eesti Orhideekaitse Klubilt eksperthinnangu. EOK leidis välitööde käigus samuti hulgaliselt uusi kasvukohti ja andis soovituse ala kaitse alla võtta. RKIK tahab aga hoopiski hakata palu-karukelli ümber istutama. Vastava taotluse on nad Keskkonnaametile saatnud. Varasemalt on Eestis küll palu-karukella ümber istutatud, kuid on teada, et ellu jäi vaid 26% taimedest. Kuna palu-karukell vajab eluks üht kindlat mullas asuvat seeneliiki ja on tundlik valgustingimuste suhtes, ei saa taimi suvaliselt ümber istutada. Liik on Euroopas range kaitse all, seega ei tohi ühtegi isendit hävitada. Hakata taimi ümber istutama kaalutlusel, et veerand jääb ellu, oleks aga teadlik ja tahtlik taimede hävitamine.

EOK vaatas siiski ümberasustamiseks võimalike alade leidmiseks üle 23 Võrumaal asuvat palu-karukellade kasvukohta. Neist kasvukohtadest leiti palu-karukelli vaid üheteistkümnel ja ümberistutamiseks need ei sobi. Suurema osa kasvukohtade ala oli varasemate andmetega võrreldes vähenenud. EOK leidis, et uuritud paikades on palu-karukelladele sobivate tingimustega ala Nursipalu palu-karukellade asurkonna mahutamiseks ebapiisav. Samuti ei mahu need ära Nursipallu, kuna sobilike kasvutingimustega ala on kokku kordades väiksem, kui oleks vaja inventeeritud alade kõigi palu-karukellade ümberasustamiseks. Tänaseks on aga leide veelgi juurde tulnud.

Palu-karukell kuulub Euroopa Loodusdirektiivi II ja IV lisasse ja lisaks II kaitsekategooriasse. Kliimaministeeriumil tuleb EL Loodusdirektiivi II lisas toodud liikide kaitseks piiritleda kaitsealad – loodusalad, IV lisa loetleb aga rangelt kaitstavaid liike, mille kasvukohtade hävitamine on rangelt keelatud.

Looduskaitseseaduse kohaselt on II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine keelatud. III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Kokku on MTÜ Meie Nursipalu tänaseks Keskkonnaametile Nursipalus arvelevõtmiseks esitanud 3950 kaitsealust isendit 23-st erinevat liigist. Neile lisanduvad arvele võetud 78 sipelgapesa kohtades, mis võivad hävida. Kõik metsakuklased on Eestis looduskaitse all ja nende pesade hävitamine on keelatud.

MTÜ on teavitanud kaitsealustest taimedest ja loomadest Keskkonnaametit, kelle kohus on tagada kaitsealuste liikide kaitse.

MTÜ Meie Nursipalu rõhutab veelkord, et militaaralade rajamisel ei ole antud eriõigusi looduse hävitamiseks. Loodus on meie ühine rikkus. Eestiski on käimas mitmeid looduse taastamise projekte. Esmalt tuleb aga olemasolevaid loodusväärtusi kaitsta, et kulutada vähem ressursse nende taastamisele. Looduse ja elukeskkonna kaitsmine on igaühe kohus. Subjektiivselt tajutavat julgeolekuohtu ei saa seada kõrgemaks reaalselt olemasoleva eluslooduse kaitmisest. Võõrsõdurite tarbeks sihtmärgiala loomine loodusväärtuste poolest nii rikkasse piirkonda oleks vastutustundetu ja reaalseks ohuks meie elukeskkonnale.

Kaitse alla võetavale alale soovitab MTÜ Meie Nursipalu panna nimeks Tõrvaahupalu nagu piirkonda on ajalooliselt kutsutud.

MTÜ Meie Nurispalu nimel

Maarika Niiduma

Loe lisaks ka MTÜ Meie Nursipalu fb leht:

https://www.facebook.com/profile.php?id=61556317797614

Samuti Nursipalu kaitseks fb leht:

https://www.facebook.com/groups/nursipalukaitseks

Palume toeta MTÜ Meie Nursipalu tegevust:

COOP EE164204278627019309

SEB EE231010220296942221 SWEDBANK EE26 2200221081750310

LHV EE417700771009030805

Selgitus: “Juriidiline abi”

Annetuse saaja: MTÜ Meie Nursipalu

Previous
Previous

Müratoetusest

Next
Next

Nursipalus leiti 2052 haruldast ja kaitsealust taime