Meie Nursipalu vastulause koalitsioonile

MTÜ Meie Nursipalu ei saa nõustuda koalitsioonikõneluste käigus rahvale edastatud tulevaste koalitsioonipartnerite plaaniga minna Nursipalu harjutusväljaku laiendamisel edasi riigikaitselise erandiga ja kiirkorras, ekstra selleks seadusi muutes.

MTÜ Meie Nursipalu peab sellist asjade käiku jämedaks demokraatia põhimõtete rikkumiseks. Avalikkuse tähelepanu vajab asjaolu, et kohaliku elanikkonna põhiprobleem pole mitte kompensatsioonide suurus, nagu valitsus üritab näidata, vaid kaalul on Eesti Vabariigi Põhiseadusest ja Inimõiguste ülddeklaratsioonist lähtuvalt palju olulisemad küsimused. Selline harjutusväljaku laiendus on ebasobiv ja senine riigi tegutsemine läheb otsesesse vastuollu isegi 22. veebruaril Riigikogus vastu võetud uuendatud Eesti julgeoleku­poliitika aluste põhimõtetega.

Maarika Niidumaa MTÜst Meie Nursipalu rõhutab, et äärmuslikud meetmed ja kiirustamine pole rahuajale kohane. „Meil pole kehtestatud sõjaseisukorda. Inimesed on sellegi poolest oma kodude kaitsel, vastandudes hoopis omaenda riigile, mis soovib võtta ja maatasa teha alles 25 aastat tagasi tagastatud ning üles ehitatud kodutalud. Toimuv ei suurenda kaitsetahet ei Võrumaal ega mujal,“ nendib Niidumaa. „Me ei alahinda olukorra tõsidust, kuid me ei saa lubada, et demokraatia kaitsmise erakorralise vajadusega hakataks põhjendama ebademokraat­likke võtteid. Ootame oma riigilt, et otsustajate sõnad ja teod ning dokumendid, mis on otsuste aluseks, oleksid omavahel kooskõlas,“ kinnitab naine, kes suhtleb igapäevaselt väga paljude murelike võrokestega.

21. veebruaril toimunud riigikaitsekomisjoni avalikul istungil jäi kõlama nii poliitikute kui osalenud kodanikeühenduste seisukoht, et Nursipalu protsess tuleb sellisel kujul seisata ning küsida uuesti, kas, kuhu ning milliste põhjendustega suuremat harjutusväljakut rajada saab. Miks on selle istungi tulemus koalitsioonikõnelustel ära unustatud?

Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ütles 21. veebruaril komisjoni avalikul istungil: „Julgeolek ei ole vaid sõjaline ja riigikaitseline julgeolek. Kui te vaatate julgeolekupoliitika aluste dokumenti, siis ka see käsitleb julgeolekut laiemalt.“ (Vt ka lisas punkt 2: avara julgeolekukäsituse definitsioon)

Reformierakonna (Kaja Kallas), Eesti 200 (Margus Tsahkna) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (Raimond Kaljulaid) esindajad teatasid pärast reedest koalitsioonikõneluste vooru, et kavatsevad Nursipalu harjutusväljaku kiireks laiendamiseks muuta seadust, et laiendamisega kiiresti edasi liikuda. "Otsustasime, et läheme muutma seadust, et täpsustada riigikaitselise erandi raame, et saaks kiiremini edasi minna. Meil on vaja muuta seadust, et riigikaitselist erandit sisustada nii, et seal on mõeldud ka harjutusalasid," ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas AK uudistele 10. märtsi õhtul. Kallas rõhutas taas, et oma kodudest lahkuma sunnitud elanikud peavad saama õiglase kompensatsiooni. (Riigikaitselise erandi kohta Planeerimisseaduses vt Lisa punkt 3)

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on oma vastuskirjas 29.01.2023 nr 1.1-1/10 MTÜ Meie Nursipalule öelnud, et negatiivse mõju alla jäävate isikute ringi ei ole plaanis määrata. Seega pole ette näha, et valitsus ise tõsiselt, regionaalpoliitilisi mõjusid hinnates ning õiglaselt kompensatsioonide teemat kaaluks, sest harjutusväljaku laienduse vahetusse lähedusse jäävad piirkonnad saavad olema müra taseme tõusust ja looduskeskkonna muutusest väga tugevalt häiritud, sh Lõuna-Eesti suurim linn Võru tervikuna. Küsimus ei puuduta kindlasti vaid neid talusid, kust inimesed on lahkuma sunnitud. 

Plaanitava laienduse keskpunktist 15 km raadiuses elab 23 000 inimest, mis on 2/3 kogu Võrumaa elanikkonnast. Olemasoleva polügooni rajamisel 10 aastat tagasi Kaitseminis­teeriumi poolt piirkonnale antud lubadusi pole siiani täidetud. Kavandatava polügooni laienduse alale, sh uue militaarbaasi alale Tsiatsungõlmaal, jäävad Natura2000 alad, muinsuskaitseobjektid, kogu Eesti kontekstis tähelepanuväärselt rikkad looduskooslused (Keretü ja Timmase looduskaitsealad) ning Lõuna-Eesti suured metsad (millele on hetkel võetud juba pretsedenditult palju raieteatisi), RMK raietööd on kohtu abil peatatud. Laiendatud harjutusväljaku pindala oleks kolm korda tänasest suurem – 10 000 hektarit – natuke suurem kui kogu Hiiumaa.

LISA

1) Näeme vastuolu Nursipalu laienduse protsessi ja Eesti julgeolekupoliitika äsja vastu võetud põhimõtete vahel. Rääkimata Põhiseaduse riivest (vt Võrumaa apell).

„Eesti julgeolekupoliitika alused 2023“ on sõnastatud julgeolekupoliitika põhimõtted. 

Toome sealt välja kaks (lk 2):  

• Inimväärikust, üksikisiku põhiõigusi ja -vabadusi, demokraatlikku valitsemisviisi ning õigusriiki austava ühiskonnakorralduse püsimine on Eesti julgeoleku alus.

• Eesti julgeoleku aluseks on sidus ja ühtehoidev ühiskond. Eestis on kaitstud inim- ja kodanikuõigused ning kõigile inimestele on kindlustatud võrdsed võimalused ja elukeskkond, kus inimesed on hoitud, elavad kaua ja on võimalikult terved, kus väheneb ebavõrdsus ja vaesus ning kus toetatakse kõigi pikka ja kvaliteetset tööelu.

2) Eesti kaitsepoliitika aluseks olev avar julgeolekukäsitlus toob välja rahva õiguse ja kohustuse kaitsta endale omaseid väärtusi ja eesmärke. Seda Võrumaa kogukonnad praegu teevad, paludes riigil hoolikamalt kaaluda militaarobjektide rajamise vajadust kohtades, kus loodusväärtused, muinsuskaitse all olev objekt ja väga paljude inimeste elukeskkond, sh otseselt kellegi kodutalud, selle tõttu hävitataks. Nursipalus on toimiv ja juba kokku lepitud maksimaalmõõtmetes harjutusväli, see olukord on aktsepteeritav. Lahendada tuleks veel vaid 10 aastat tagasi lubatud kompensatsioonide teema.

Viidatud avara julgeolekukäsitluse mõiste on antud Eesti julgeolekupoliitika aluste seletuskirjas ning see on esimesena välja toodud (lk 4):

• Avar julgeolekukäsitus – arusaam julgeolekust kui riigi ja selle rahva võimest kaitsta endale omaseid sisemisi väärtusi ja eesmärke mitmesuguste väliste poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude ja riskide ning nende koosmõjude eest ja saavutada nende ohtude ja riskide tasalülitamine. Selleni jõudmiseks rakendatakse koordineeritult stabiilse ja rahuliku keskkonna kujundamisel ja alalhoidmisel oma osa etendanud riiklikke ning valitsusväliseid kehameid ja vahendeid.

Eesti julgeolekupoliitika alused ja selle seletuskiri lihtsalt leitav siit: https://www.err.ee/1608861671/loe-eesti-julgeolekupoliitika-aluste-uuendatud-dokumenti

3) Planeerimisseadus on selline põhjusega

Riigikaitselise erandi rakendamist Planeerimisseadus hetkel ei võimalda, kuna harjutusväljaku puhul ei ole tegemist ehitisega. Planeerimisseaduse § 2 lg 2 kohaselt kohaldatakse seadust planeerimisele niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadust ei kohaldata side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisele ega sellise ehitise planeerimisele, mille ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine.

Planeerimisseaduse eesmärk on luua hea ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonna­liikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Juhul kui muudetakse Planeerimisseadust selliselt, et edaspidi militaarsete harjutusväljakute puhule ei ole Planeerimisseaduse järgimine enam nõutav, siis läheb see põhimõttelisse vastuollu Eesti Põhiseaduse ja Inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtetega.