MTÜ Meie Nursipalu küsib ja Kaitseväe Peastaap vastab
1. Mis põhjusel on Nursipalusse kavandatud 4 UXO-ala, kui näiteks Soodla harjutusväljale ei kavandata ühtegi UXO-ala ja keskpolügoonil on vaid kaks külgnevat UXO-ala?
Nursipalu harjutusväljale kavandatakse kolm lõhkemata lõhkekehade (edaspidi UXO-ala). Kahte läänepoolsemat UXO-ala käsitletakse ühe alana.
Soodla ja Nursipalu harjutusvälja kasutusotstarve ja suunitlus on erinevad, s.h ka üksused ning tegevused, mis on planeeritud ühele või teisele harjutusväljale.
Soodla harjutusväli on vajalik kaitseväe võimekuse suurendamiseks ning selleks, et teha väiksemaid laskeharjutusi, mis ei mahu ära keskpolügoonile, kuna keskpolügoonil toimuvad suuremate ohualadega laskeharjutused. Keskpolügoon ning sinna rajatud UXO-alad on välja arendatud etapiliselt ning vastavalt võimalustele. Seejuures on harjutusvälja kasutusotstarve ja –vajadus olnud ajas muutuv, mida on mõjutanud üksuste ja kaitsevõime areng ning geopoliitilisest olukorrast tingitud tegurid.
Nursipalu harjutusvälja laiendamise peamine eesmärk on võimaldada 2. jalaväebrigaadi (edaspidi 2JVBr) allüksustel läbi viia kogu vajalikku struktuuripõhist väljaõpet, mistõttu võib öelda, et ala sihtotstarve saab olema sarnasem keskpolügooni, mitte Soodla harjutusväljaga.
Samuti on erinevad ka harjutusväljade kuju ning maastik, mis tingivad võimalike manöövrite ja tegevuste taktikalisi erinevusi ühel või teisel harjutusväljal. Nursipalu harjutusväljale on planeeritud UXO-alad selliselt, et oleks maksimaalselt tagatud manöövrite ning lahinglaskmiste paindlikkus ja võimekus kasutada mitut UXO-ala samaaegselt.
2. Mitmel päeval aastas on kavandatud:
a. ühe vähendatud pataljoni (pataljon - ca 800 võitlejat) lahinglaskmiste läbiviimine koos kõrgema üksuse lahingutoetuse elementidega;
Umbes üks kuni kolm korda aastas, päevade arv on seotud väljaõppetsükli ja võimalike õppuse ning nende spetsiifikaga, kus üks õppus võib kesta paarist päevast nädalani.
b. kahe pataljoni põhilaskeväljaõppe läbiviimine samal ajal;
Laskeväljaõpe ei ole ühekordne sündmus, vaid toimub üksuste väljaõppetsükli jooksul kestva protsessina väljaõppes olevatele üksustele. Seetõttu on hetkel keeruline välja tuua kindlat päevade arvu. Lõuna-Eestis on kaitseväe üksustest alaliselt olemas 2JVBr allüksused (s.h reservüksused), kaitseväe akadeemia ning liitlasüksused (~pataljon). Vajaduse ilmnemisel võivad lisanduda teised Eesti piirkondades paiknevad kaitseväe üksused (edaspidi KV), piirkondlikud Kaitseliidu ( edaspidi KL) üksused ning sisekaitseüksused.
c. brigaadi (ca 3000-5000 võitlejat) taktikaliste manöövrite korraldamine piiratud mahus;
Orienteeruvalt iga kahe-kolme aasta tagant, kuid antud tegevus on sõltuv nii 2JVBr kui ka teiste KV ja KL üksuste väljaõppetsüklist (sh, millised üksused parajasti ajateenistust läbivad), kohal olevatest liitlastest, võimalikest reserv- või lisaõppekogunemistest ning võimalike suurõppuste toimumiskohast (nt Kevadtorm).
d. Harjutusvälja prognoositav kasutuskoormus täieliku välja arendamise järgselt on ligikaudu 250 päeva aastas. Korraga võib sõltuvalt tegevusest olla kasutuses üks või mitu UXO ala, laskevälja ning taktikaala. Kasutuskoormus erinevate relvaliikide kaupa on prognoositud järgmine
i. laskeharjutused käsitulirelvadest – ligikaudu 145 päeval aastas;
ii. lahinglaskmise laskeharjutused – ligikaudu 50 päeval aastas;
iii. laskeharjutused kaudtulerelvadest – ligikaudu 25 päeval aastas;
iv. laskeharjutused õhutõrjerelvadest – ligikaudu 4 päeva aastas;
v. laskeharjutused tankitõrjerelvadest - ligikaudu 20 päeval aastas;
vi. käsigranaadi viskeharjutused ja lõhketööd – ligikaudu 25 päeval aastas;
vii. taktikaharjutused - ligikaudu 250 päeval aastas.
Oluline on märkida, et lahinglaskmiste laskeharjutused võivad kattuda teiste relvaliikide laskeharjutustega.
3. Missugune oleks UXO-alade kasutamine:
a. Kui sageli kasutatakse kõiki nelja UXO-ala korraga ja milliste harjutuste jaoks neid korraga kasutatakse?
UXO-ala on ala, kuhu võib lasta lõhkevat moona. Ohutuse tagamiseks on ala ka maastikul vastavalt tähistatud ning sinna minek iseseisvalt ning ilma vastava väljaõppeta on keelatud. Seega kõikide vastavasisuliste laskmiste sihtmärgid paiknevad UXO-alal (s.t lastakse UXO alale). UXO-ala on peamiselt vajalik, et saaks läbi viia laskmisi kaudtulerelvadest (miinipildujad ja suurtükid) ning tankitõrjerelvadest (granaadiheitjad ja raketisüsteemid).
Tagamaks väljaõppe läbiviimise paindlikkust, on loodud võimalus kõigi kolme UXO-ala koos kasutamiseks ning konkreetne kasutussagedus ja läbiviidav spetsiifiline tegevus sõltub nii 2JVBr kui ka teiste KV ja KL üksuste väljaõppetsüklist (millised üksused parajasti ajateenistust läbivad ning kui kaugele ollakse väljaõppega jõutud), kohal olevatest liitlastest, võimalikest reserv- või lisaõppekogunemistest ning võimalike suurõppuste toimumiskohast (näiteks Kevadtorm).
b. Millised UXO-alad oleks kõige suurema kasutuskoormusega, kui tihti ja milliste laskeharjutuste jaoks neid kasutatakse?
Tagamaks väljaõppe läbi viimise paindlikkust on loodud võimalus kõigi kolme UXO-ala koos kasutamiseks ning konkreetne kasutussagedus ja läbi viidav spetsiifiline tegevus sõltub nii 2JVBr-i kui ka teiste KV ja KL üksuste väljaõppetsüklist (millised üksused parajasti ajateenistust läbivad), kohal olevatest liitlastest, võimalikest reserv- või lisaõppekogunemistest ning võimalike suurõppuste toimumiskohast (nt Kevadtorm). Laskeharjutused toimuvad vastavalt laskeväljaõppe eeskirjale ning sobivaima ala valik sõltub konkreetse harjutuse läbiviija nägemusest harjutuse ülesehitamisel, mistõttu võib UXO-alade kasutuskoormus olla igal väljaõppeperioodil erinev.
c. Kui sageli toimuksid kaudtulerelvade laskeharjutused lahingmoonaga? Kui mitut ja milliseid UXO-alasid sel ajal korraga kasutatakse?
Läbi viidavad laskeharjutused toimuvad vastavalt laskeväljaõppe eeskirjale ning konkreetne laskmiste arv sõltub nii 2JVBr kui ka teiste KV ja KL üksuste väljaõppetsüklist (millised üksused parajasti ajateenistust läbivad), kohal olevatest liitlastest, võimalikest reserv- või lisaõppekogunemistest ning võimalike suurõppuste toimumiskohast (nt Kevadtorm).
d. Kas ja kui sageli hakkaksid toimuma laskeharjutused väljastpoolt harjutusvälja piiri harjutusvälja sisse?
Mitte üle kahe korra aastas ning sellised tegevused kooskõlastatakse igakordselt vastavalt kehtestatud korrale.
e. Millist UXO-ala hakatakse kasutama selliste laskeharjutuste puhul sihtmärgialana? Milline hakkab olema peamine piirkond, mis sellise laskeharjutuse alla jääb?
Täpsemad alad olenevad harjutuste iseloomust ja eesmärgist ning need erinevad igal korral vastavalt väljaõppevajadustele.
f. Kas ja kui tihti on kavas pommitada Nursipalu UXO-alasid lennukitelt? Millised UXO-alad on sel juhul sihtmärgiks?
Õhutuleharjutusi on planeeritud toimuma orienteeruvalt kaks korda aastas, kuid nende käigus kasutatakse inertpomme/treeningmoona, mis tabamusel ei plahvata (müraolukorda ei teki). Kasutatava UXO-ala valik oleneb harjutuse ülesehitusest ning ala samal ajal kasutatavate teiste treenivate üksuste vajadusest, mistõttu sihtmärgialaks kasutatav UXO-ala ei ole alati sama.
g. Mitmel päeval aastas ja kui suurel hulgal soomukeid kaasates on kavandatud soomukite manööverdamise harjutused?
Soomusüksuse väljaõpe ei erine muust kaitseväes läbiviidavast väljaõppest. S.t alustatakse süsteemi tundmaõppimisest ning väljaõpe tugineb loogikal üksik soomuk, tegutsemine üksuse koosseisus ning tegutsemine koos teiste üksustega (soomuki meeskond – mitu meeskonda – jagu – mitu jagu – rühm – mitu rühma – kompanii – võimalusel mitu kompaniid – võimalusel pataljon, lisaks koos tegutsemine teiste üksustega).
Kasutuspäevade arv ja soomustehnika kogus sõltuvad nii 2JVBr kui ka teiste KV ja KL üksuste väljaõppetsüklist (millised üksused parajasti ajateenistust läbivad), kohal olevatest liitlastest (mis üksus mis tehnikaga), võimalikest reserv- või lisaõppekogunemistest ning võimalike suurõppuste toimumiskohast (nt Kevadtorm).
Ajateenistuse väljaõppetsükli mõistes on kõige intensiivsem periood septembrist aprillini ning võib arvestada, et soomukid liiguvad sellel perioodil harjutusalal igapäevaselt. Kuna 2JVBr manööverüksused vahetavad kasutuses olevad veokid soomukite vastu, siis toimub veoautosid põhitranspordivahendina kasutavate üksuste ümberrelvastamine mehhaniseeritud üksuseks, mis tingibki vajaduse suurema harjutusala järele.
