MTÜ vabatahtlikud korjasid metsadest suitsugranaate

Fotol: suitsugranaadid Sänna piirkonnas ojas ulpimas.

MTÜ Meie Nursipalu vabatahtlikud on kevadhooajal Nursipalu alalt ja ka mujalt RMK metsadest Võrumaal kokku korjanud ca 50 suitsugranaati. Loodusesse neid jätta ei tohi.

Kaitseministeeriumi ametnike koostatud keskkonnakäsiraamatu (kättesaadav: https://mil.ee/wp-content/uploads/2020/01/Kaitseväe-keskkonnakäsiraamat-1.pdf) kohaselt tuleb suitsugranaadid peale õppusi kokku korjata. On mõistetav, kui mõni jääbki peale õppusi leidmata, kuid kohati võib suitsugranaate leida metsas lausaliselt.

MTÜ juhib tähelepanu nõudele suitsugranaadid peale õppusi asjaosaliste poolt kokku korjata, kuna need kujutavad ohtu loodusele ja inimese tervisele. MTÜ vabatahtlikud viivad ka edaspidi leitud suitsugranaadid ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Fotol on suitsugranaadist selle kasutamisel eraldunud värvaine. Värvaine võib olla ka kollane või roheline.

Millist ohtu suitsugranaat loodusele ja inimese tervisele kujutab?

Suitsugranaatides kasutatakse üldiselt segu:

  • Oksüdeerija

Nt kaaliumkloraat (KClO₃) või kaaliumperkloraat (KClO₄) - nnab reaktsiooniks hapniku ja võimaldab segul põleda

  • Kütus

Tavaliselt: laktoos või muu orgaaniline aine - reageerib oksüdeerijaga ja tekitab soojust

  • Värvaine (annavad värvi)

Orgaanilised värvained (nt azo- või anthrakinoonühendid) - ei põle täielikult, aurustuvad ja kondenseeruvad suitsuna

  • Sideained ja lisandid

Vaigud, parafiinid, stabilisaatorid - tagavad ühtlase põlemise

Kõige probleemsemad on:

Perkloraadid / kloraadid, mis on:

  • pinnases väga liikuvad

  • püsivad keskkonnas kaua

  • väga hästi vees lahustuvad

  • võivad liikuda kergelt põhjavette

Orgaanilised värvained

  • võivad olla toksilised või kantserogeensed

  • lagunevad aeglaselt

Fotol: kasutatud suitsugranaat

Fotol on kasutatud suitsugranaat ja sellest punaseks värvunud lumi.

Mõju:

Perkloraadid:

  • häirivad kilpnäärme talitlust nii inimestel kui loomadel

  • põhjustab kilpnäärme alatalitust (sümptomid: väsimus, uimasus, keskendumisraskused, külmatunne, aeglane ainevahetus, kaalutõus, mäluhäired, depressiivne meeleolu)

  • võib põhjustada aju arenguhäireid lastel

  • võib põhjustada õppimisraskusi

Orgaanilised värvained:

  • võivad olla toksilised või kantserogeensed

  • võivad kahjustada närvisüsteemi

Pinnases:

happelisuse muutus

toksiliste ainete kogunemine

  • kahjustab mullamikroobe, mikroorganisme

  • kahjustab juurte sümbioosi

  • võib pidurdada taimede kasvu

Vees:

perkloraadid võivad leostuda põhjavette

pikaajaline saaste

  • mürgine veeorganismidele, eriti vetikatele, selgrootutele

  • võib tekitada raskeid tervisekahjustusi nii inimestel kui kodu- ja metsloomadel

Lisaks eelnimetatule võivad suitsugranaadid põhjustada metsapõlenguid. Eelmisel hooajal toimus mitu, ilmselt just suitsugranaatidest põhjustatud põlengut, mis õnneks saadi suhteliselt kiiresti kontrolli alla.

Previous
Previous

Kui leiad suitsugranaadi…

Next
Next

Keskkonnaamet lasi hävitada 58 rangelt kaitstavat kaitsealust taime