Nursipalu kinnistuomanike tülitamiseks puudub õiguslik alus
MTÜ Meie Nursipalu esindus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hoone trepil (vasakult): jurist Margus Kurm, MTÜ juhatuse liige Meljo Musto, vandeadvokaat Aivar Pilv, MTÜ juhatuse liige Maarika Niidumaa, MTÜ asutajaliige Ruuta Ruttas-Küttim.
Reedel, 17. veebruaril toimunud kohtumisel MTÜ Meie Nursipalu esindajatega kinnitasid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ametnikud, et Nursipalu polügooni laienduse huvialasse jäävate kinnistute omandamiseks ja läbirääkimiste pidamiseks puudub õiguslik alus.
Kohtumisel osalesid koos MTÜ nelja asutajaliikmega ka vandeadvokaat Aivar Pilv ja jurist Margus Kurm.
“Meile teadaolevalt on laienduse huvialasse jäävate kinnistute omanikud saanud riigi esindajatelt kirju, milles avaldatakse soovi tulla kinnistut hindamise eesmärgil üle vaatama,” rääkis MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liige Maarika Niidumaa. “Kirjadest ei selgu, millisel alusel selline soov tugineb ja kuidas inimesed peaksid sellele reageerima.”
Jurist Margus Kurm esitas küsimuse: “Kas võimaliku uue harjutusvälja piiridesse jäävate kinnistute omanikega läbirääkimisteks on käimas haldusmenetlus? Kui jah, siis millisel õiguslikul alusel see on algatatud, ning kui ei, siis mis protsessiga õiguslikus mõttes on tegemist?”
Haldusmenetlust ei ole algatatud
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) esindajad tunnistasid, et haldusmenetlust polügooni laiendamiseks tarvilike kinnistute omandamiseks ei ole algatatud.
“Oleme avalikkust teavitanud, milline huviala on. Suheldakse inimestega, kelle omand jääb huvialapiiridesse,” ütles taristuprojektide koostöö koordinaator Kaupo Kaasik.
“Kas kinnistute omanikel on kohustus teie kirjadele vastata ja teie poolt tellitud hindajaid oma kinnistule lubada?” täpsustas Kurm.
“Inimesed võivad öelda, et neil ei ole huvi meiega suhelda,” ütles Kaasik.
See tähendab, et praegu seisuga on RKIK-i kirjadele vastamine või selle esindajatega muul moel suhtlemine kohalike inimeste jaoks täiesti vabatahtlik. Inimesed ei pea hindajaid oma kinnistule lubama.
“Millal menetlus algab ja mis menetlus?” soovis vandeadvokaat Aivar Pilv täpsustada.
“Kinnistu omandamise kohta algatatakse eraldi menetlused ja sellest siis ka teavitatakse,” vastas Kaasik.
Kurm nentis, et see ei ole aus menetlus. Inimesed ei tea olulisi asjaolusid: oma õigusi ja kohustusi. Miks ei inimestele saadetud kirjades märgitud, et hindajatega kohtumine on vabatahtlik?
“Kas see tähendab, et kui jõuate kinnistu omanikuga kokkuleppele, siis algatatakse? Mille alusel inimene seni oma otsuseid langetab?,” küsis ta.
Pilv lisas, et kinnisasja avalikes huvides omandamise algatamine peab käima vastavalt seadusele. “Riik peab kinnisasja omanikku teavitama vastava menetluse algatamisest ja selgitama talle seadusest tulenevaid võimalusi ja tema õigusi. Kui neid nõudeid pole järgitud, siis puudub õiguslik alus, millest lähtuvalt riik praegu tegutseb ja kinnisasjade omanikega suhtleb, ettepanekuid teeb ja etteulatuvalt arvamusi ja seisukohti küsib. Sisuliselt tegeletakse riigi nimel juba toimingutega, mida saab teha alles pärast vastava menetluse algatamist. Menetluse algatamine võimaldab kinnisasja omanikul saada menetlejalt vajalikku ja asjakohast teavet ning sellega kaasnevaid õigus teostada.”
MTÜ tegi RKIKile ettepaneku kinnistute omanikke adekvaatselt informeerda, koostada kirjad, kus on selgelt sõnastatud, et riigi esindajate ja hindajatega suhtlemine on vabatahtlik. RKIK lubas ettepaneku võtta kaalumisele.