Kohtuvõit Riigikohtust!

Kohtuasi puudutas metsateatisi, mis oli võetud metsa raiumiseks Nursipalu harjutusvälja ja Sõmerpalu lasteaia vahel. RMK tahtis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse toetusel ja Keskkonnaameti loal metsariba maha raiuda. MTÜ ja Riigikohus arvasid teisiti.

Riigikohus rahuldas MTÜ Meie Nursipalu kaebuse ja tühistas raieload.

RIIGIKOHUS OTSUSTAB:

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. märtsi 2025. a otsus ja Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2024. a otsus.

3. Rahuldada kaebus ja tühistada raieload nr 50001009660, 50001009661, 50001009662, 50001009663, 50001009664, 50001009665, 50001009666, 50001009667, 50001009671, 50001009679 , 50001009703 ja 50001009704 katastriüksusel 76702:002:0032 asuva metsa kohta.

4. Mõista Keskkonnaametilt Meie Nursipalu MTÜ kasuks välja menetluskulude katteks 2143 eurot 30 senti.

RIIGIKOHUS ÜTLEB:

Riigimetsas kehtivad raieloa andmisel tavalisest rangemad nõuded. Ekslik on Keskkonnaameti arusaam, et riigimetsal ei ole tavapärasest majandusmetsast erinevat tähtsust. MS § 48 lg 2 p 4 ja lg 3 järgi on riigimetsal avalik funktsioon. Selle raames on riigimetsa üheks ülesandeks inimestele metsaga seotud avalike hüvede pakkumine ja elukeskkonna hea kvaliteedi tagamine.

Asjakohatu ja ekslik on Keskkonnaameti seisukoht, et MS § 41 lg 7 alusel tehtav kontroll ei laiene teiste isikute kohustuste täitmisele. RMK, RKIK ja Keskkonnaamet ei ole erinevad isikud, vaid esindavad sama isikut - Eesti Vabariiki (HKMS § 15 lg 2). Kohalikud elanikud on õigussuhtes riigiga tervikuna, mitte Keskkonnaametiga. Üks riigiasutus ei saa enda õigusrikkumist vabandada teise riigiasutuse tegevusetusega (vrd RKHKo 3-24-713/36, p-d 32 ja 33). MS § 41 lg-te 7 ja 8 järgi kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktidele ning kui kavandatud raie neile ei vasta, tuleb Keskkonnaametil teatise registreerimisest keelduda.

RMK ei ole täitnud MS § 43 lg-st 9 tulenevat kohustust kaasata kohalik kogukond riigimetsa majandamise tööde planeerimisse metsaaladel, mis on olulised igapäevase elukeskkonnana.

Keskkonnaamet on jätnud omakorda täitmata kohustuse kontrollida, kas elanikud või kogukond on metsa majandamise planeerimisse kaasatud ja kas nende seisukohti on nõuetekohaselt kaalutud.

Iseäranis on elanike huvidega arvestamine oluline olukorras, kus asustusüksuse läheduses paiknev riigimets võib olla puhvriks või hüvitusmeetmeks niisugusele häiringuid põhjustavale objektile, nagu seda on Kaitseväe harjutusväli. Elanike huvi ja nende kaasamise vajadus ei saanud praegusel juhul olla riigi jaoks ootamatu, sest varasemates menetlustes, nt harjutusvälja laienduse planeerimise menetluses, on kohalikud elanikud väljendanud huvi harjutusvälja lähedal paikneva metsa säilitamiseks. Sõmerpalus 12. jaanuaril 2023 toimunud koosolekul on riik andnud kohalikele elanikele lubaduse, et tema asutused teevad omavahel koostööd harjutusvälja lähedale jäävate metsade võimalikuks säilitamiseks.

Oluline on ka märkida, et Riigikohtu kolleegiumi hinnangul vastab taotletav õigusabikulude maht asja keerukusele ning tehtud menetlustoimingutele.

Täname toetajaid ja kaitsjat Henno Nurmsalu!

Kohtulahendi kohta loe täpsemalt: Kohtulahend