VÕRUKAD TEEVAD AJALUGU

VÕRUKAD TEEVAD AJALUGU

 22. aprill on võrumaalaste jaoks tähtis päev. Toimub esimene Võru Kongress, inimkett Tamula rannapromenaadil ning kontsert-meeleavaldus Nursipalu kaitseks ehk harjutusväljaku laiendamise vastu. Võrukad tahavad ise piirkonna elukorralduses kaasa rääkida. Ei lepita Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega, mis hävitaks piirkonna elu- ja looduskeskkonna, keele- ja kultuuriruumi. Ettevõtmist veavad Võru Instituut ja MTÜ Meie Nursipalu.

 Kell 10.00 algab kultuurimajas Kannel Võru Kongress. Tule kohale delegaadina või saada oma hääl, kui sinus on võru verd, võru juuri või võrukate meelelaadi. Delegaadi valimise kord, eelnõud ja päevakava ja muu hariv ning vajalik on üleval kodulehel vorokongress.ee.

Kell 17.00 - 18.00 Inimkett Nursipalu kaitseks Tamula rannapromenaadil. Kogunetakse FR. R. Kreutzwaldi kuju juures ja peale aukummardust suurmehele hargnetakse inimketiks Tamula rannapromenaadil Tamula hotellist kuni Roosisaare sillani. Tule oma plakatiga! Käed ühendame kl 17.45.

Kell 18.00 oled oodatud Roosisaarele kontsert-meeleavaldusele Nursipalu Jüriöö. Jüriöö puhul süüdatakse lõkked ja Võrumaa toetuseks esinevad Tõnis Mägi, Mari Kalkun, Aapo Ilves, Kolumbus Kris, Kadri Laube ja Ago Niglas, Olem, Kärbikud, Sanna Sööt, Anu Taul ja mitmed teised. Sissepääs prii, kuid toetuspileti ostmine on väga oodatud. Pileti saab soetada kohapeal või fienta.ee keskkonnas. Lisainfo: nursipalu.org

 Ajaloost on teada, et ärevatel aegadel mõtleb inimene rohkem sellele, et mis temast edasi saab. Seepärast tulebki Võrru kokku Esimene võrokeste kongress (I Võrokõisi kongress) mille pealkiri on Võrokõnõ hummõn ja ülehummõn.

 Võrokesed on elanud varem veel laiemal alal, kuid tänaseks on  võro keelt kuulda ning vanaaegset „aigu om“ elulaadi alles Vana-Võromaa kaheksas kihelkonnas. Võrokesed on jäänud muistse Ugandi elanikena Ida ja Euroopa vahel sõdadele ette, üle elanud katkud ja põhjasõja, võitnud Vabadussõjas ja käinud läbi maailmasõdade. Elanud üle võimuvahetusi ja küüditamisi, kõiksugu usuvahetusi. Tasane, vulinat meenutav emakeel ning loodusega arvestamine, kogukondlik elulaad, vähenõudlikkus, korilus ja kasin elulaad on aidanud meil olla võroke ka täna.

Aga mis saab homme ja ülehomme?

Meie emakeelt käsitleb Eesti Vabariik jätkuvalt murraku või keelekujuna. Riiklikus õppekavas ei ole eesti, vene ja inglise keele kõrval kohta piirkondlikule keelekujule. Pangas ja muudes asutustes saab vabalt valida vene või ingliskeelse teeninduse aga mitte võrokeelset, isegi mitte meie keelealal. Eesti Vabariik on maksnud mitukümmend aastat migrantidele kinni venekeelse koolihariduse, kuid pole pidanud vajalikuks ega võimalikuks oma territooriumil elavat põlisrahvast tunnistada, talle emakeelset haridust võimaldada. Poliitiline korraldus ei anna võrokestele piisavalt võimalusi minna oma vajadusi kaitsma Toompeale, sest valimissüsteem on tehtud selliselt et meie valimisringkonda on võimalik saata parteide esindajad hoopis Tallinnast, inimesed kel pole muud tihti muud huvi kui hääli koguda.

 Võro kongressi Hindämäärämise eelnõu on sisult enda määramine põlisrahvana Eesti Vabariigi koosseisus. Vastupidiselt levitatavatele hirmujuttudele võrokeste ühinemisest Seto Kuningriigi, Pihkva rajooni või Aluksne novadsiga  on kõik eelnõud kindlalt köidetud Eesti Vabariigiga. Aga me oleme rahvas oma keele, maailmanägemise ja territooriumiga ning meil on sellele kõigele sisuliselt õigus ka konstitutsiooni järgi.

 Meile teeb muret keskkonna hävitamine, ebamõistlik metsamajandus, põldude mürgitamine mida võimaldavad praegused seadused. Eesti paistab liikuvat sõjalis-majandusliku diktatuuri poole. Põlisrahva loodust üritatakse rahaks teha üle Eesti. Maade võõrandamine, talude hävitamine, maade rekvireerimine tuuleparkide, kaevanduste ja sõjaliste objektide jaoks on võtnud enneolematu ulatuse. Maastiku ümberkujundamise ambitsioon meenutab juba Stalini aegu.

 Põlisrahva õiguste järgi on põlisrahval õigus otsustada oma maa üle. Nursipalu maa kohta tegi EV valitsus otsused ilma kohalikke omavalitsusi informeerimata, rääkimata läbirääkimistest. Senini oleme kuulnud ainult fraasi – rohkem peab selgitama. Kuid selgitusi ega analüüse ei ole tulnud avalikkuse ette. Ainult hirmutamine, probleemi vähendamine ja vaikimine, ignoreerimine. Enne seaduste jõustumist ja õigusriigile kohaselt otsuste tegemist langevad juba metsad, raadatakse ehitusplatse ja projekteeritakse teid sohu – nagu Peterburi linn! Meil on põlisrahvana õigus oma metsale, maale, maavaradele, loodusele. Loodus- ja loomakaitse kõrval on tarvis kaitsta ka inimest. Perevägivalla kõrval tuleb pöörata tähelepanu ka riigivägivallale.

 Kõike eelkirjeldatut arutades otsustasid võro keele, kultuuri, keskkonna oma maa  ning võrokese saatuse pärast muretsevad inimesed algatada Võrokeste kongressi kokkukutsumise korraldamiseks Asutava Kogu. Kongressile kutsutakse saadikud kõigist Vana-Võromaa kihelkondadest. Külade, seltside, valdade, asutuste, kooride, teatrite, firmade, koolide kõikvõimalike koosluste esindajad saab valida delegaatideks.

Delegaadi valimise kord, eelnõud ja päevakava ja muu hariv ning vajalik on üleval kodulehel vorokongress.ee

 Nursipalu harjutusvälja laiendamise vastu on ühehäälselt Rõuge vallavolikogu. Demokraatlik riigikord nõuab selle otsusega arvestamist. Riigi poolt on kohalikele omavalitsustele pandud ülesandeks ise oma piirkonna arengut suunata läbi üldplaneeringute ja arengukavade. Võrumaal on arendatud turismi ja peetud tähtsaks looduslähedast elulaadi. Peame lubamatuks, et üks minister tuleb ja ütleb, et nüüd hakkate astuma või teisiti elama, sest teie maaga on meil teised plaanid. Aga meil on plaan hoopiski vili maha külvata! Riigi kaitseplaanid peaks olema nutikad, mitte riigi alustalasid lõhkuvad.

 Ootame Eesti Vabariigilt Võrokeste tunnistamist põlisrahvaks kõigi sellest tulenevate õigustega ning kõigi võrokeste kokkuhoidmist ja koostööd.

 Et meie keel kõlaks, põld toidaks, mets varjaks, maa oleks meie ja me oleksime endana olemas homme ja ülehomme.

 Ülle Kauksi

Maarika Niidumaa