64 Võrumaa inimest andsid valitsuse kohtusse

19. detsembril võttis Tallinna Halduskohus menetlusse 64 võrumaalase ühiskaebuse Vabariigi Valitsuse vastu. Inimesed nõuavad valitsuse 20.10.2023 korralduse „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ tühistamist. 

Tegemist on ühe suurima ühiskaebusega läbi aegade. Kohtusse on pöördunud inimesed Võrumaalt ja isegi Põlvamaalt, erinevaist paigust, sest harjutusväljalt kostvad plahvatused ja kahurikõmin segavad ja häirivad tugevalt igapäevast elu.

Avalikkusele on püütud näidata, et harjutusvälja laienemine on ainult laiendatavale alale jäävate inimeste mure ja natuke ehk häirib müra ka harjutusvälja naabruses elavaid peresid. Tegelikult on mürast juba praegu, kus ei ole uusi ja võimsamaid relvaliike veel kasutusele võetud, häiritud vähemalt 30 000 inimest, see on suur osa Võrumaa 35 000st elanikust. Üksnes  Võrumaa kaugemates nurkades Missos ja Luhamaal ei ole suurt häiringut. Samas muretsevad ka kaugemal elavad inimesed turvalisuse ja võimaliku müra tõttu tulevikus, sest Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi järgi on plaanis hakata ka  lennukitelt pommitama harjutusvälja sihtmärgialasid. Lisaks on sõjaväelased rahvakoosolekutel ja avalikult korduvalt rääkinud, et ka väljastpoolt harjutusvälja hakatakse 40-50 kauguselt üle inimeste  peade ja kodude tulistama harjutusvälja sees asuvatele sihtmärgialadele. Mida see kõik kaasa tooks ja milline oleks mõju Võrumaa inimestele ja loodusele, see ei ole Kaitseministeeriumi ja Vabariigi Valitsust huvitanud. 

Võrumaale kavandatav harjutusväli on ebaproportsionaalselt suur ja kõigi planeeritud tegevuste ellurakendamisel lüüakse segi kogu senine Võrumaa elukorraldus.

Suhtarvuna kogu riigi pindalasse on harjutusväljakute maht juba praegu Eestis oluliselt suurem meie sõjaliste partnerriikide vastavatest harjutusväljakute pindaladest. See tõstatab aga mitmeid küsimusi – kas harjutusväljakute jätkuv laiendamine tõstaks oluliselt meie kaitsevõimet; kas harjutusväljakute mahu suurendamine enne kõikide mõjude hindamist on põhjendatud; kas oleks muid vältimatuid tegevusi, mis tõstaksid oluliselt rohkem riigi kaitsevõimet kui harjutusväljakute laiendamine; kuidas arendada kaitsevõimet nii, et kindlustada julgeolekut mistahes kriisideks ja teha seda kohalikega koostöös; kuidas kindlustada tugev tagamaa kohalikega koostöös, mitte vastandudes kohalikule kogukonnale.

Kaebajad toovad ka välja võrdlused mõningate teiste riikide harjutusväljade  pindalade ja riigi territooriumide suhtes. 

Saksamaa territoorium on Eesti omast ca 8 korda suurem, aga nende suurim harjutusväljak on (Vikipeedia andmetel) vaid 284 km2 suurune. Kui Saksamaal oleks polügon, mille suurus oleks proportsionaalselt samaväärne kaitseväe poolt Nursipalusse soovituga, peaks selle territoorium olema ca 1589 km2 ehk olemasolevast ca 5,6 korda suurem

Itaalia territoorium on Eesti omast ligi 6,5 korda suurem, aga nende suurim harjutusväljak on 120 km2 suurune (sama suur kui kaitseväe keskpolügon). Taanis, mille territoorium on Eesti omaga sarnases suurusjärgus, on suurima harjutusväljaku territooriumiks 47 km2 – Portugalis 75 km2, Iirimaal 27 km24. 

Tegemist on puhtalt eraisikute kaebusega, kus MTÜl Meie Nursipalu oli kaebuse esitamisel koordineeriv roll. Kuna kohtuskäik on kallis ja paljudele käiks üksi õigusbüroo palkamine üle jõu, siis võtsid inimesed MTÜga ühendust ja otsustati teha ühiskaebus. Koos oleme tugevamad. Kaebajaid esindab Henno Nurmsalu.

MTÜ Meie Nursipalu on ise lisaks algatanud kaks kohtuasja. Maikuus läks kohtusse 20 kaebajat, üks neist MTÜ, seal olid kaebajad põhiliselt harjutusvälja alale jäävad inimesed ja vahetud naabrid. Oktoobris kaebas MTÜ kohtusse Keskkonnaameti seoses Rõuge jõele rajatava sillaga. See asi on hetkel kohtus menetlusse võetud. 

Lisainfo: nursipalukohus@gmail.com 

Maarika Niidumaa tel 5215 143

Tiiu Ritari tel 5254 607

Väljavõtteid kaebusest

Põlvas elav kaebaja:

“Kuna elan Põlva äärelinnas, linnulennult 25 km kaugusel praegusest Nursipalu laiendusest, siis kuuleb isegi B energiatähisega majja müra.

Minu poeg rajab Põlvast 13 km kaugusele maakodu. Linnulennult jääb see ligi 30 km kaugusele Nursipalust, Olin seal, kui Nursipalus toimus paugutamine. Poja eelkooli ealised lapsed jooksid minu juurde ja kartsid, et äike tuleb. Taevas oli pilvitu. Peatasin saemootori ja kuulsin ka paugutamisi. Lastele andis mitu minutit rääkida, et äikest ei ole.”

Harjutusvälja naabruses Võsi külas elav kaebaja: 

“Harjutusväljaku vahetus läheduses paiknemine vähendab minu kinnistute väärtust, lisaks on mürast tingitud vibratsioon kahjulik elamute konstruktsioonile (pommitamise päevadel maja aknad värisevad). Minu ja minu laste elukeskkond on oluliselt häiritud, samuti ka minu koerte. Kardan, et harjutusväljakul kasutatavad lõhkeained võivad põhjustada põhjavee ja pinnase reostust. 

Kõige sellega seonduvalt on vähenenud minu turvatunne turvalisele ja elamiskõlblikule elule, koliks mujale, kuid milliste vahenditega, kui kinnisvara väärtus on oluliselt langenud.”

Kaebaja 6 km praegusest sihtmärgialast:

“Nursipalu I etapp on juba minule põhjustanud väga häirivat kogemust. Hetkel asub praegune harjutusala sihtmärgiala 6 km kaugusel, aga uus planeeritav sihtmärgiala tahetakse rajada-ehitada 2,5 km kaugusele. Praegu toimiv sihtmärgiala on mulle negatiivselt mõjunud järgmiselt:

* Lahingmüra põhjustab stressi

* Sõjalise materjali (miin, mürsk, pomm) lõhkemise tagajärjel tekkinud lööklaine võib põhjustada mul, kui südamehaigel südame rütmi muutuse (29. jaan. 2023 a.) ja võib ka lõppeda... Minu elamine on renoveeritud, kuid lõhkemise lööklaine läbis minu elamus 3 palkseina ja põhjustas tervisehäire. Muuseas mingite akende vahetus ei taga lööklaine levikut.

* Olen tegelenud koerte tõuaretusega kennelis Sydoia. Aretasin jahikoeri, kuid Nursipalu tegevuse tõttu pidin lõpetama tõuaretuse, sest Nursipalu paugutamise tagajärjel hakkasid jahikoera kutsikad pauku kartma. Ühesõnaga praak jahikoeraks.

* Müra on häiriv. Miks mina pean taluma sõjamüra ja ohverdama rohkem riigikaitsesse, kui Nursipalust kaugemal elavad kodanikud. Kaitseministeerium kuldab vallavalitsusi harjutusväljaku mõjude eest, aga kes elavad häiringu alal, neil inimestel on ainuke leevendus see, et tuleb ära kolida.

* Minu kinnisvara hoonestuse väärtus on muutunud 0 lähedaseks. Mitte keegi ei soovi investeerida pommitusalast 2,5 km kaugusele.”

Naabruses elav kaebaja:

“Nursipalu harjutusala puhul on juba praegu häirivalt suur müra ja sapööriõppe käigus toimuvate lõhkamiste korral või miinipilduja laskmiste korral maja aknad värisevad, ka maapind väriseb ning majale on tekkinud praod. Mis hakkab toimuma sedavõrd suure harjutusala puhul, kuhu plaanitakse tohutut rasketehnikat? On ilmselge, et elukeskkond halveneb kordades, väheneb kinnisvara väärtus, halveneb tervis jne. Vagula, Kubija ja Tamula järve piirkond on siiani olnud arvestatav turismipiirkond, kuid see ilmselt ei jätku.

Kokkuvõttes jääb täiesti arusaamatuks miks nii väike maa, nii väikese rahvaarvuga, peaks omama sellise suurusega harjutusala. Miks ei kaaluta mitut väiksemat harjutusala erinevatesse Eesti piirkondadesse või siis näiteks ülepiirilist Eesti/Läti harjutusala, miks ei ole Kaitseministeerium pakkunud välja alternatiive, alternatiivide üle debateerinud?”

Kaebaja, kelle peres kasvab väikelaps:

“Eelkõige häirib elukeskkonna halvenemine - müra, mürgised gaasid, võimalik looduse ja põhjavee reostumine.

Väimelasse on väga hästi kosta müra harjutuspäevadel, samuti see väga ebameeldiv vibratsioon on tunda, mis sellega kaasneb. 

2+ laps ärkas kevadel isegi üks hommik just nimelt selle vibratsiooni peale üles ja imiteeris paugu hääli.

Kindlasti langeb ka kinnisvara väärtus, mis ei ole ju kellegile meeldiv, kes siia piirkonda oma elu on rajanud.”

Kaebaja:

“Seni on harjutusväljal tegutsemine häirinud minu pere elukeskonda seoses müra, madalsageduslikke helilainete ning kaitseväe kokkuleppeliste harjutustsükklite eiramistest. Müra ja vibratsioon on oluliselt häirinud õues viibimist, siseruumides kodukontoris töö tegemist ning ka põhjustanud lõõklainete tõttu väljas töötamist.

Minu kinnisvara kogumaksumus on langenud hinnanguliselt 80%.”

Kaebaja:

“Nursipalu harjutusvälja laienemise juures häirib mind peale ohu põhjaveele, müra ja kinnisvara väärtuse vähenemise KÕIGE rohkem 100 km2 suurusel alal looduse hävitamine ja kahepalgelisus tänapäeva rohepöörde ajastul. Kahe kolmandiku Tallinna linna suurusel alal kaob kõik - puud, taimed, linnud, loomad, putukad, roomajad, mullastik, samblad, samblikud, looduslikud elupaigad. Kes kujutab ette, et linnas nii suur park likvideeritaks?

Inimesed saavad ikka hakkama, aga loodus on antud juhul kõige kaitsetum ning läheb kõik lihtsalt nö prügikasti. Loodust ei saa "mujale kolida".”

Kaebaja kaugus harjutusala piirist ca 2 km:

“Häirib pidev müra ja pugutamine, sõjaväeautode kolonnid minu koduteel, lägastatud metsaalused peale nende käike (toidupakid, kommipaberid, rakettide langevarjud, jne...)”

Kaebajakaugus uues piirist 3,5 km:

“Juba praegu on müra päris tugevalt kosta ja kuulda ka tuppa. Kui tuul on harjutusvälja poolt, on paugud vahel nii tugevad, et laps ehmub. 

Kui hakatakse laskma suuremate relvadega, siis on müra oluliselt suurem, mis hakkab igapäevaelu  väga häirima. Kuigi koht on minu jaoks emotsionaalse väärtusega, siis kaalusin kinnistu müümist, kui harjutusvälja laienemine oli kindel. Kahjuks on juba praegu kinnisvara väärtus Nursipalu ümbruses langenud. Ka kinnisvara ostukuulutustes on sageli välja toodud, et Nursipalu ümbrust mitte pakkuda. Seega ei ole mul enam võimalik elu mujal alustada, sest puudub finantsvõimekus, kuna ma ei saa oma kinnisvara eest enam summat, mille oleksin enne laiendusplaane saanud.

See ei ole kuidagi aus, et Eesti kaitsevõimekuse parandamise eest maksavad osad pered oma kinnisvara väärtuse või elutöö hinnaga või peavad maksma oma tervisega, sest igapäevane paugutamine paraku hakkab mõjutama varem või hiljem ka tervist.”

Kaebaja, Võrumaa vadjalane:

“Ma ei soovi võõraid vägesid arusaamatu kokkuleppe alusel oma maale, suurendamaks sõjatööstuse kasumit. Ma kardan reostust õhule ja põhjaveele ning lärmi. Ma hindan Võrumaa puhast loodust ja keeleruumi, olen vadja põlisrahva esindajana ilma jäänud oma keelest ja kultuurist ning nüüd näen võru põlisrahva anastamist Eesti riigi poolt.”

Kaebaja:

“Nursipalu laiendus häirib meie perekonda ja lemmikloomi oma tugeva müra ja vibratsiooniga.

Lisaks on tunduvalt vähenenud meie piirkonnas kinnisvaraväärtus. Meil on suur hirm pinnase reostumise ees ja sealhulgas kaevude ja põhjavee reostumise

Juba praeguse harjutusväljal toimuva tõttu on mõned meie kasvuhoone klaasid iga-aastaselt purunenud ja nende asendamine läheb iga aastaga järjest kulukamaks.”

Kaebaja laiendatavast piirist 1,8 km:

“Seoses laiendusega muutub totaalselt elukeskkond, keskkond. Juba täna lagastatakse sadu hektareid metsasid, mis peaksid müra tõkestama... ainuke järeldus on, et ametnikel puudub ajutegevus, täidetakse töökoha kaotuse hirmus käsku... juurestik lõhutakse, et hiljem  viimane metski nö kahjustuste likvideerimise raames maha raiuda... tänu ju likvideeritakse tormikahjustusi... 

Kokku ca 300 ha (UXO alad) on planeeritud kontrollitud põletamised... kas kujutate ette, kuidas keskkond reostub, kui regulaarselt põletatakse 300 ha maad, kus igasugu lõhkenud ja lõhkemata laskemoon, mis kemikaalid sealt eralduvad ja kuhu jõuavad... suits - otse hingamisteedesse, tahm, saaste ladestub loodusesse (taimed, veekogud) - sealt edasi kandub see meie toidulauale - vili, kartul, kariloomad, põhjavesi.. kõik saastub. Veekogud - saastuvad, koos seal elavate kaldega, linnud loomad... 

Elades ca 1,8 km kaugusel tekib otsene oht tervisele, süües, juues ja hingates sisse kogu seda saastet tekivad kindlasti tervise probleemid. Lisades mürast, vibratsioonist tekkiva stressi (häirib magamist, elamist), siis antud piirkond ei ole elamiskõlbulik... samas puuduvad meetmed mis kompenseeriks kahjusid. See et vallale antakse miljon ja nad selle betooni panevad (rajavad miski mänguväljaku, kergliiklus tee vms)... kellele või kuidas see peaks mind aitama? 

Lisandub veel turvalisuse aspekt: viimase aasta jooksul on olnud polügoonidel ja lasketiirudes juhtumeid, kus kaitseväelased või teenistujad saavad surma (laskeharjutused - Järvere lasketiir, plahvatused - Kesk polügoon)... see on otsene oht ligiduses elavatele inimestele... seda enam, kui planeeritakse polügoonile kaudtulirelvadest hakata märki laskma väljas poolt... miks mina ja ligikaudsed inimesed peavad riskima oma elu ja vara hävinemisega... vaadates reaalseid juhtumeid, siis ei saa välistada, et mõni pomm, miin eksib teelt ja tabab läheduses olevat elamut... 0 ajutegevus, 0 riskide vältimist... täna on olukord selline, et riik ainult võtab jõuaga ja jätab kogu tagajärjed läheduses elavate inimeste kanda, oma tegevusega on riik pannud läheduses elavad inimesed halvemasse seisukord, kui need olid enne polügooni laiendamist ja see ei ole minule teada olevalt seadusega lubatud.”

Kaebaja:

“Teadaolevalt kavandatakse pärast laiendust kasutada ja katsetada erinevaid NATO relvi,  valitsuse esindajad on rääkinud 155mm haubitsatest ja kui nüüd on UXO alad meile palju lähemal, ei ole just palju fantaasiat tarvis võrrelda seda müra ja vibratsiooni mis on meile juba tuttav 120mm miinipilduja tekitatud müra ja vibratsiooni näol. 

Mis sõjatehnikat, lennukeid, helikoptereid veel kaasatakse, kuidas kujuneb müra foon on meile, kohalikele elanikele täiesti teadmata, uuringuid ei tule, tõde selgub kui asi käes on. 

Väga häiriv ja murettekitav on keskkonnauuringute kõrvalejätmine.

Konkreetselt meie puhta põhjavee veesooned tulevad kavandatava lääne UXO ala suunast. Kas ja kui kauaks jagub puhast joogivett?

Kuidas sõjaharjutused mõjuvad Mustjõe lammi alal kaitse all olevatele kalaliikidele nagu euroopa harjus ja võldas. 

Kas plahvatustest eralduvad mürkained satuvad jõkke ja põhjavette, kuidas levivad õhu kaudu?

Kas me saame üldse enam siin normaalset elu jätkata? Kes hüvitab kinnisvara hinna languse, kui elukeskkond muutub talumatuks? Kuidas harjutusväljak mõjutab kinnisvara hinda? Need küsimused on vastuseta.

Juba praegu on kahjustatud minu ja minu pereliikmete tervist, määramatus ja teadmatus tuleviku ees tekitab stressi ja ärevust.”

Väikeste lastega suurpere ema:

“Mind on hakanud häirima kõik sellega seonduv- müra, vibratsioon, turvatunde vähenemine, jne. Oleme 4 lapse ja koeraga noor pere, kes ostis antud kinnistu ca 8 aastat tagasi.

6 aasta eest alustasime maja ehitamise ja oma kodu rajamisega täiesti nullist. Oleme palju raha ja vaeva/aega panustanud oma kodu ehitamisele-maja, kuur, haljastus, lillepeenrad, viljapuudeaed jne.

Oleks sel hetkel teadnud, mis siin tulema hakkab, poleks ehk isegi Järverre elama jäänud. See polnud minu unistus idüllilisest vanaduspõlvest.

Kohati on vibratsioon/lööklained nii tugevad, et uue maja 3-paketiga aknakaasid värisevad. Lööklaine tõmbab seest õõnsaks ja süda tahab rütmist välja minna.

Koer kiunub hirmust ja lapsed nutavad ehmatusest. See pole see elukeskkond, mida arvasin loovat oma lastele.

See kõik on kahjustanud minu vaimset tervist. Mul on tugevad ärevushäired ja paanikahood.”