Nursipalust saab rahvuspark PRESSITEADE

PRESSITEADE

 16.10.2023

Nursipalust saab rahvuspark

 Meie Nursipalu MTÜ esitas Kliimaministeeriumile ettepaneku Nursipalu rahvuspargi moodustamiseks.

 

Ettepaneku kohaselt hõlmaks  Nursipalu rahvuspark  piirkonna kõige rikkama looduse ja kultuuripärandiga alasid. Rahvuspargi alale jääksid praegused Keretü ja Timmase  looduskaitsealad -kusjuures Timmase on ka Euroopa tähtsusega Natura 2000 võrgustiku ala, lisaks Natura võrgustikku kuuluvad Rõuge jõgi ja Pärlijõgi, 11 I kaitsekategooria liikide püsielupaika, neli metsise püsielupaika, 73 vääriselupaika, rohkelt  II ning III kaitsekategooria liikide elu- ja kasvukohti. Planeeritava rahvuspargi alale jääks 9 muinsuskaitse objekti ja hulgaliselt pärandkultuuriobjekte, mitmed põlistalud ja ajaloolised asualad. Rahvuspark jääks riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialale. Kaitse alla võetaks 9 Euroopa tähtsusega elupaigaüüpi, neist neli on eriti ohustatud.

 

Rahvuspargi piiride ja kaitsevööndite määramisel lähtuti põhimõttest, et oleks tagatud nii loodusväärtuste kui ajaloolis-kultuuriliselt rikkaliku pärandiga piirkonna kestmine ja samas ka riigikaitsevajadused. Nursipalu rahvuspargis oleks 2 loodusreservaati, 7 sihtkaitsevööndit ja piiranguvöönd, kus kaitse-eeskirjas võiks ette näha militaarse tegevuse.

 

Erilist tähelepanu pöörati põhja- ja pinnavee kaitsele, kuna riigikontrolli aruande (2018) järgi asuks planeeritav Nursipalu harjutusväli  piirkonnas, kus põhjaveekogum on suures osas  halvas seisundis. Riiki ei saa kaitsta joogiveeta.

 

Kokku hõlmaks Nursipalu rahvuspark ca 5400 ha. Kuna Eesti peab aastaks 2030 suurendama EL elurikkuse strateegia kohaselt (EC 2021)  kaitstavate alade osakaalu ca 10 % võrra, siis toetab rahvuspargi loomine igati selle kohustuste täimist. Et Relvaseaduse muutmisega militaarsete harjutusväljade loomisel või laiendamisel enam keskkonnamõjude hindamise kohustust ei ole, siis on Eesti kestmise huvides  vaja kaitsta elukeskkonda läbi kaitseala.

 

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseministeeriumi esindajad on korduvalt avalikult öelnud, et riigikaitse ja looduskaitse ei välista teineteist. K. Auväärt on väitnud, et harjutusväljadel elurikkus kasvab. Seega võiks Eestist saada edulugu, kus looduse ja riigi kaitsmine on targalt korraldatud ning tagatud valmisolek erinevateks kriisideks.

 

Lisa 1. Nursipalu rahvuspargi välispiir ja vööndid.

Lisa 2. Planeeritavad vööndid (avafotol)

Previous
Previous

64 Võrumaa inimest andsid valitsuse kohtusse

Next
Next

Nursipalu harjutusvälja avalik arutelu (06.10.2023) Võrus