Kliimaministeerium ei tea Nursipalu raiete mahtu, soovitab vastust otsida Kaitseministeeriumi kodulehelt

MTÜ Meie Nursipalu küsis ministeeriumitelt raadamiste mahtu ja selle keskkonnamõju Nursipalus. Kaitseministeeriumi allasutuse RKIK poolt antud numbrid ei klapi tegeliku olukorraga. Kliimaministeerium vastas suisa, et Nursipalus on tegemist eriplaneeringuga ja suunas infot otsima Kaitseministeeriumi kodulehele. Ilmselgelt aga ei ole Nursipalus eriplaneeringut algatatud. Kahjuks asekansler seda ei tea, olgugi, et tema vastutusalas on elurikkuse ja keskkonnakaitse. Kas RKIK ja RMK võivad raiuda oma äraägemise järgi, ilma, et Kliimaministeeriumil selle kohta üldse infotki oleks, on eraldi küsimus. Ja ometi ju Keskkonnaamet kinnitab robotmeetodil metsateatisi. Palju Nursipalu eest tuleb tulevikus heitmeühikute eest maksta, ei ole teada ja hetkel paistab, et see ei huvitagi ministeeriume.

30.04.2024 ilmus J. Voltri artikkel “Kliimaeesmärgi täitmiseks peaks peatama metsaraie ja Nursipalu arendamise”. Artiklis öeldakse, et Eesti saaks metsanduse ja maakasutuse kliimaeesmärki täita vaid siis, kui vähendaks järgmisel aastal järsult metsaraiet või lükkaks edasi Rail Balticu ja kaitseväe tarbeks plaanitud raadamistööd. CO2 puudujäägi katmiseks peab Eesti ilmselt juba 2027. aastal ostma aga heitmeühikuid, mis läheb riigile maksma suurusjärgus 280-380 miljonit eurot.

(https://www.err.ee/1609327653/kliimaeesmargi-taitmiseks-peaks-peatama-metsaraie-ja-nursipalu-arendamise ).

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) poolt öeldi ajakirjanikule: “Kaitseväe keskpolügooni ning Nursipalu, Sirgala ja Soodla harjutusväljakute jaoks peaks aastatel 2025-2026 raadama aga kokku 1100 hektarit”.

MTÜ Meie Nursipalu küsis RKIK-lt kui suur ala nimetatud 1100 hektarist on planeeritud raadata aastal 2024 ja aastatel 2025-2026 Nursipalu laiendataval alal?

Kliimaministeeriumilt küsisime sama artikliga seoses samuti kui suured on raadamiste mahud ja milline on nende võimalik keskkonnamõju.

RKIK vastas: “Nursipalu harjutusväljal on planeeritud raadata 2024. aastal kokku ca 67 ha ning 2025–2026. aastal ca 300 ha suurune ala”. Allkirjastanud E. Kalmaru.

Kliimaministeerium vastas: ”Teie pöördumises nimetatud harjutusväljad on riigikaitselised objektid. Harjutusväljad on vajalikud sõjalise väljaõppe korraldamiseks, eelkõige selleks, et tagada Eesti riigi julgeolek, arendada soomusmanöövervõimet ja harjutada järjest laienevat koostööd Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide üksustega. Tegemist on riigi eriplaneeringutega, mille algatajaks ja elluviijaks on Kaitseministeerium. Riigi

eriplaneering on planeeringuliik, millega alates 2015. aasta 1. juulist planeeritakse riiklikes ja rahvusvahelistes huvides olevaid olulise ruumilise mõjuga objekte. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. Riigi eriplaneeringute materjalid, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalid koos lisadega, on leitavad planeeringu algataja Kaitseministeeriumi veebilehel”. Allkirjastanud Antti Tooming, elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler.

MTÜ Meie Nursipalu on aga koostanud koondtabeli kõigi Nursipalu piirkonnas (planeeritaval laiendataval alal) toimunud metsaraiete kohta alates ajast, kui sai teatavaks Nursipalu laienduse plaan. See aga näitab järgmist:

Nursipalu raiete osas hämavad nii RKIK kui Kliimaministeerium. RKIK initsiatiivil on tänaseks raadatud juba 95 ha, mitte 67 ha, nagu nad väidavad. Ja Kliimaministeeriumi asekantsler väidab, et Nursipalu puhul on tegemist eriplaneeringuga. MTÜ Meie Nursipalu esitas juba ca aasta tagasi kohtule kohustuskaebuse, et rakendataks eriplaneeringut. Seda ei ole tehtud, vaid muudeti hoopiski relvaseaduse sätteid, et väidetavalt kiirkorras Nursipalu harjutusvälja laiendada. Loomulikult ei leia eriplaneeringuga seoses Nursipalu kohta Kaitseministeeriumi kodulehelt mingit infot, nagu asekantsler soovitab. Seega võib meile antud vastusest järeldada, et Kliimaministeeriumil ei ole aimugi kui palju tuleks kliimaeesmärkide täitmiseks tulevikus Nursipalu eest hakata trahve maksma.

Loe lisaks ka MTÜ Meie Nursipalu fb leht:

https://www.facebook.com/profile.php?id=61556317797614

Samuti Nursipalu kaitseks fb leht:

https://www.facebook.com/groups/nursipalukaitseks

Palume toeta MTÜ Meie Nursipalu tegevust:

COOP EE164204278627019309

SEB EE231010220296942221 SWEDBANK EE26 2200221081750310

LHV EE417700771009030805

Selgitus: “Juriidiline abi”

Annetuse saaja: MTÜ Meie Nursipalu

Previous
Previous

USA Kaitseministeerium uurib, kuidas eestlasi meedia vahendusel mõjutada

Next
Next

Veekasutusest ja õhu saastamisest Tsiatsungõlmaal