Looduskahjud Natura alal on lubamatud 2.osa
Vastuväited Aivar Pau Delfis avaldatud artiklile.
Keskkonnaameti kirjast Arvamus Ura oja terastruubi projekti kohta 17.07.2023 nr 6-2/23/13923-2
3) Tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul on vajalik taodelda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (veeseadus § 196 lg 2 p 4). Taotlus tuleb esitada keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS aadressil http://kotkas.envir.ee/.
Põhjendamatult mõjub tekkinud olukord, kus Rõuge jõel, mis samuti avalikult kasutatav veekogu[13] ja Natura võrgustikku kuuluv jõgi[14], ei pea Keskkonnaamet veekeskkonnariskiga tegevuse luba vajalikuks[15]. Ometi peab Veeseaduse § 196 lg 2 p 4 kohaselt avalikult kasutataval veekogul taotlema veekeskkonnariskiga tegevuseks loa tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamisel. Siinjuures tuleb arvestada, et Nursipalu laiendamise seostamine sildade rajamisega pole looduskaitse aspektis isegi oluline, sest oluline on just Nursipalu laiendustegevuse ja sildade rajamistegevuse, kas koos või eraldi, otsene ja seaduslik seos just ebasoodsa mõju olemasolu või sellise mõju välistamise tõenäosusega.
KeHJS § 3 lg 2 ütleb, et juhul, kui keskkonnamõjude hindamine võib kahjustada julgeoleku eesmärkide saavutamist võib mõju jätta hindamata, kuid selle otsustab § 3 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus. Vastav eelnõu on alles avalikul menetlusel[16] ja vastavat otsust ei ole tehtud.
RKIK esindaja ütleb Delfi artiklis, et Keskkonnaamet ei ole lisanud tingimuseks seda eelnõud. E. Kalmaru väited artiklis ei ole põhjendatud, sest Natura 2000 alade suhtes kehtib KeHJS, mis ütleb “tegevus, mis” ja direktiivi art. 6 lg 3 algab sõnadega “iga kava või projekti”!
Rõuge jõe ületuskohtade tegevuste lubamise väljastas Keskkonnaamet 29.08.2023, samal päeval kui avalikustati eelnõu. RKIKi kiri Rõuge jõe ületuskohtade kohta saadeti Keskkonnaametile kuu aega varem, 28.07.2023. Seega ei saanudki Keskkonnaamet teada midagi eelnõust ega selle Rõuge jõe ületuskohadega seotud sisust. Keskkonnaametnik tegi oma tööd justkui hetkel olemasolevatest dokumentidest lähtuvalt. Samas on Keskkonnaamet andnud[17] dokumendis “Arvamus Rõuge jõge ületavate sildade projektide keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta ja nõusolek veekaitsevööndis raieks” loa eeldusel, et ehitustegevus toimub õiguslikel alustel (vt kursiivtekst):
Veeseaduse § 121 lg 1 alusel annab Keskkonnaamet nõusoleku – eeldusel, et kavandatava tegevusega seotud silla ehitustegevus toimub õiguslikel alustel – katastriüksuse 69701:001:0054 Rõuge jõe veekaitsevööndis esitatud lisas 3 märgitud alalt 24 musta lepa raieks. Raietööde teostamisel tuleb vältida kalda erosiooni tekkimist, töid teostada soovitavalt kuival ajal või külmunud pinnasega väljaspool lindude pesitsperioodil. Raiematerjali veekogusse langetada ei ole lubatud. Raiejäätmed paigutada veekaitsevööndist väljapoole.
Seega, kuna RKIK oli tööde tegemise ajal Vabariigi Valitsuse eelnõust teadlik, siis sellest lähtuvalt oleks pidanud enne tööde alustamist ootama ära vastava Vabariigi Valitsuse korralduse, mis annaks aluse Nursipalu harjutusväljaga seotud töödeks. Kusjuures eelnõus on öeldud (lk 14–15), et kõik arendustööd, millel võib olla negatiivne mõju Natura alale, on planeeritud tööde teises etapis ehk peale keskkonnamõjude nõuetekohast hindamist. Etappide kaupa tööde planeerimist kinnitasid RKIKi esindajad ka 6. oktoobril Võrus toimunud koosolekul.
ELi Elupaikade direktiivi kehtiva juhendi C-33 25.01.2019 4.5 järgi on ettevaatuspõhimõtte kohaselt vastuvõetamatu, kui hindamist ei viida läbi põhjendusel, et oluline mõju ei ole kindel.
Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmisega[18] (27.06.2023) viidi Looduskaitseseadusesse sätted, mis peavad tagama Natura võrgustiku alade kaitse harjutusväljade rajamisel või laiendamisel[19]. Looduskaitseseaduse kohaselt tuleb välistada ebasoodne mõju Natura alale ja kui seda pole võimalik objektiivsest teabest tulenevalt teha, siis tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt hinnata. Delfi artiklis ei ole viidatud dokumendile, mis tõendaks, et võimalik ebasoodne mõju Natura alale puudub.
Keskkonnaamet on väitnud, et kaitse all on jõelõigud, mitte kaldad[20]. Jõgi on Natura 2000 alusel kaitstav “looduslik elupaik”, mis on Elupaikade direktiivi artikkel 1 tähenduses maa- või veeala, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi ja mis on täiesti looduslikud või poollooduslikud. Seega ei saa nõustuda Keskkonnaameti väitega, et kaitse all on ainul jõelõigud, mitte selle kaldad.
Keskkonnaamet ei ole nõusolekute andmisel arvestanud vajadust ära oodata Vabariigi Valitsuse otsust Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks. Tegutsemine enne valitsuse otsust konkreetse tegevuse (kava/ projekti) suhtes pole kehtiva seadusandlusega kooskõlas. Ja kui Keskkonnaamet lähtubki konkreetse projekti keskkonnamõju hinnangust[4] käsitledes erinevaid objekte eraldiseisvalt, jääb sellegipoolest arusaamatuks, miks ei ole arvestatud soovitusi loodusele negatiivsete mõjude leevendamiseks.
Praegune artiklis esitatud väide, et tehakse filterkangast hõljumi püüdja ja settetiigid, projektis puudub[21. Samuti pole seda teemat kajastatud projektide juurde lisatud keskkonnamõju eelhinnangu dokumentides[23] (koostajad: Tinter-Projekt OÜ ja Hendrikson ja KO). Fakt on see, et settetiike pole tehtud, kaldajoont on muudetud ja kraavid on otse jõkke juhitud.
Kogu Nursipalu laiendusega seotud tegevus puudutab sügavalt kogu ühiskonda, aga on seni olnud väga segane. Nursipalu harjutusväljal tehakse praegu töid jupikaupa - iga tee- ja sillaehitust püütakse RKIKi poolt näidata eraldiseisvana, surudes läbi Nursipalu suurarendust ja hiilides mööda vastutusest looduse ja inimese tervise ees. RKIK ja Keskkonnaamet peavad olema need riigiasutused, kes seisavad igakülgselt inimeste turvalisuse ja looduse eest ning võtavad vastutuse oma otsuste mõjude eest.
[1] A. Pau, https://forte.delfi.ee/artikkel/120237081/survegruppide-paljastus-nursipalu-tohutust-looduskahjust-osutus-valjamoeldiseks, 04.10.2023
[13] Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri, Rõuge jõgi VEE1004100, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3111/2202/1001/426k_lisa.pdf#;
[14] Lisainfo: EELIS https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=6;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=-1485911012
[15] Keskkonnaamet, Arvamus Rõuge jõge ületavate sildade projektide keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta ja nõusolek veekaitsevööndis raieks 29.08.2023 nr 6-2/23/6572-4
[16] Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu “Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine”, Lisa 1. Nursipalu harjutusvälja laiendatud piir ja asukoht selle lisad: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/
[17] Keskkonnaamet, Arvamus Rõuge jõge ületavate sildade projektide keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta ja nõusolek veekaitsevööndis raieks 29.08.2023 nr 6-2/23/6572-4
[18] Relvaseaduse jt seaduste muutmise menetluskäik: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/29a01bca-9a94-4276-a910-d487e2131356/Relvaseaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus
[19] Looduskaitseseadus § 691 - 699
[20] Keskkonnaamet, Vastus teabenõudele, 14.07.2023 nr 2-6/23/186-2
[21] Hendrikson ja KO, Töö nr 23004655-3, juhtekspert J. Järvekülg, Rõuge jõe teraskaar PK 75+54,73 projekti keskkonnamõjude eelhinnang, 20.07.2023
[22Tinter-Projekt OÜ Töö nr 31-23-TP, Riigiteede nr 67 Võru - Mõniste - Valga km 5,66 ja riigitee nr 25134 Sõmerpalu - Mustahamba km 2,41 ühendava tee projekteerimine ja ehitamine Rõuge jõe teraskaar PK 75+54,73
[23] Hendrikson ja KO, Töö nr 23004655-3, juhtekspert J. Järvekülg, Rõuge jõe teraskaar PK 75+54,73 projekti keskkonnamõjude eelhinnang, 20.07.2023
