Ettepanekud ja vastuväited eelnõule “Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine”

I Üldised ettepanekud eelnõu ja selle lisade kohta:

1. Tunnistada avatud menetlus kehtetuks. Alustada kogu protsessi algusest.

Selgitus, põhjendus:

1. Eelnõuga kaasasolevad dokumendid on mahukad. Kõigi esitatud dokumentidega tutvumiseks, taustainformatsiooniga kurssiviimiseks ja ettepanekute või vastuväidete esitamiseks on 29.09.2023 - 12.09.2023 ilmselgelt liiga lühike aeg. Eelnõus planeeritavad muudatused hakkavad puudutama sadu peresid, tuhandeid inimesi. On ebaeetiline ja demokraatliku õigusriigi põhimõtteid rikkuv anda inimestele niivõrd vähe aega ja niivõrd vähe võimalusi oma edasist elu oluliselt mõjutavates otsustes kaasarääkimiseks. Kaitseminister Pevkur on avalikult mitmeid kordi lubanud kaasavat ja kohalikke elanikke arvestavat menetluse käiku. Miks seda siis ei tehta? Kas ministri antud lubadused rahvale ei ole Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ametnike arvates olulised või on minister andnud katteta lubadusi? Kaitseministeeriumil ja RKIK on teada, et kohalike elanike huvide eest seisab muuhulgas MTÜ Meie Nursipalu. Eelnõu avaliku menetluse teadet MTÜle ei saadetud. RKIK veebilehelt https://www.kaitseinvesteeringud.ee/ ei leia üleskutset esitama arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid menetluses olevale eelnõule. Kui kohalike suhtes oleks tõesti avatud suhtumine, siis oleks pidanud ka koos eelnõu avaldamisega avalikkusele selgitama millised õigused on inimestel avalikus menetluses ning kuidas kogu edasine protsess käiks.

2. Haldusmenetluse seaduse § 47 lg 2 kohaselt peab olema tagatud kõigi huvitatud isikute informeerimine, kelle õigusi antav haldusakt võib otseselt puudutada. Seda pole tehtud. HMS§ 48 lg 2 kohaselt tuleb avaliku menetluse infoga välja panna kõik asjassepuutuvad materjalid. Seda ei ole tehtud.  Seega on rikutud HMS § 47  ja § 48 sätteid. Õiguskantsler on öelnud (31.08.2023 nr 6-1/231162/2304421): “Menetluse algatamisest tuleb teatada ka isikutele, kelle õigusi võib haldusakt piirata (HMS § 47 lg 2 p 2, § 49 lg 4). Nii tuleb menetluse algatamisest teatada kinnisasja omanikele, kelle kinnisasjad jäävad asutavata või laiendatava harjutusvälja piiresse. Kuna harjutusvälja kasutamisega kaasneb näiteks müra ja vibratsioon, mis võib puudutada ka nende isikute õigusi, kes jäävad harjutusvälja piirest välja, tuleb ka neile menetluse algatamisest teatada. Riigikohus on selgitanud, et menetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi (vt nt Riigikohtu 11.10.2019 otsus nr 3- 15-2232, p 8). Lisaks puudutatud isikute isiklikult teavitamisele, tuleb menetluse algatamisest teada anda ka üleriigilise levikuga ajalehes (HMS § 47 lg 3)”.

2. Teade avaliku menetluse algatamisest on üles pandud RKIK veebilehele 25.08.2023, kohalike omavalitsuste lehtedele aga veelgi hiljem. Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm on käskkirjaga kinnitatud 28.08.2023. Sama kuupäev, 28.08.2023 on eelnõul, kus aga peaks juba olema arvestatud sisendina eelnevalt asjasse puutuvaid dokumente. Avaliku menetluse teate all ei olegi RKIK veebilehel avaliku menetlusega seotud dokumente, vaid neid tuleb otsida hoopiski veebilehel oleva uudise “ Nursipalu harjutusvälja laienduse eelnõu saadeti kooskõlastusringile” tekstist, kus on aktiivseks tehtud esialgu silmale märkamatuks jääv sõna “siin” (avaldatud 29.08.2023). Kohalikele omavalitsustele, kes on esmased info vahendajad vallakodanikele, jäeti liialt vähe aega, et neil oleks olnud võimalik avaldada info valla (linna) ajalehes. Eelnõu tekstis lk 3 toodud väitega, et isikute õiguste kaitse tagatakse antud juhul avatud menetlusega, ei saa nõustuda, sest avatud menetluse läbiviimine ei ole vastanud HMSs sätestatud nõuetele.

3. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Eelnõus on toodud välja, et RelvS § 85 lg-st 31 tulenevalt on Vabariigi Valitsuse korralduse andmine õigustatud, kui ohuhinnangut arvesse võttes on harjutusvälja laiendamise ainus eesmärk riigikaitse tagamine ning tavapärase planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud eenõus ei ole aga ohuhinnangu teema korrektselt lahti selgitatud, mis põhineks kehtivatel seadustel ja oleks kooskõlas HMSga.

2. Avalikustada eelnõu eeldusena märgitud asjakohane ohuhinnang.

Põhjendus, selgitus:

Eelnõus lk 3 on öeldud. “Asjakohase ohuhinnanguga kinnitatud oht riigikaitsele on sätte kohaldamise eeldus, sest riigikaitse on see ülekaalukas avalik huvi, mis põhjendab olulise ruumilise mõjuga ehitise rajamist ilma tavapärase planeerimismenetluseta”. Euroopa Kohtu praktikaga on tunnustatud mõiste olulisest avalikust huvist tulenev põhjus ja see hõlmab  järgmisi valdkondi: avalik kord; avalik julgeolek; avalik ohutus; rahvatervis; sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine; tarbijate, teenuse kasutajate ja töötajate kaitse; kaubandustehingute ausus; pettusevastane võitlus; keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse; loomatervis; intellektuaalomand; rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi säilitamine; sotsiaal- ja kultuuripoliitika (TDRS § 3 lg 5). Seega ei saa pidada väidetavalt julgeoleku eesmärgil rajatavat harjutusvälja iseenesest ülimuslikuks. Kusjuures pole ka kinnitust, et just Nursipalu harjutusvälja laiendamine tagab julgeoleku, kuna julgeoleku seisukohalt on olulised ka rahva kaitsetahe ja tagamaa toimimine kriiside korral. Kuidas mõjutab jõumeetodil, läbi meedia inimestega manipuleerimise ja survestamise meetodil kodude omandamise soov riigi poolt rahva kaitsetahet, ei ole uuritud. Samuti puudub strateegia tagamaks julgeolekut mistahes kriiside korral koostöös kohalike elanikega.

1. Kui niivõrd paljusid inimesi puudutava otsuse aluseks on pelgalt avalikkusele antud info oletatavast kõrgemast ohust, samal ajal kinnitades rahvale, et ohtu pole, siis on õigustatud kodanike ootus saada informatsiooni selle kohta, mida nad peaksid teadma seoses kõrgendatud ohuga, milleks olla valmis ja kuidas vajadusel aidata tagada Eesti julgeolekut. Väidetavalt on ohuhinnang riigisaladusega kaetud. Sellegipoolest tuleb avalikustada need osad, mis ei ohusta Eesti julgeolekut ning anda avalikkusele vajalik informatsioon.

2. Eelnõu lk 4 väidetakse, et planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Samas nenditakse, et sõjalise kaitse võime kasv ei tulene automaatselt harjutusvälja laiendamise otsustamisest ega ka mitte selle taristu rajamise faktist, vaid läbiviidavate harjutuste positiivsest mõjust Kaitseväe üksuste oskusele kasutada uusi võimeid ning Kaitseväe ja liitlaste üksuste koostöövõimele Eesti maastikul. Kuna põhjalikku kaitseväe vajaduse kaardistamist, planeerimist, asukohtade eelvalikut ning alternatiividega seotud võimalusi ei ole kiirustamist põhjuseks tuues läbi viidud, võib läbimõtlematu kiirustamine vastupidiselt eeldatule hoopiski suurendada ohtu riigikaitsele. Kuni ei ole koostatud vastavaid sisukaid analüüse, nt asukohavalikut, alternatiivide analüüse, jõumetodil läbiviidavate muudatuste mõju kaitsetahtele, ei saa väita vastupidist.

3. Ohutasemed on Riigikaitseseaduses § 13 määratud. Eesti Vabariigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral on Vabariigi Valitsus vastava otsuse tegija -  Vabariigi Valitsuse pädevuses on  kõrgendada üldist kaitsevalmidust. Otsuse tegemisel lähtutakse ohuhinnangust. Vabariigi Valitsus teavitab Riigikogu kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest ja selle põhjustest viivitamata.  Kaitsevalmiduse kõrgendamise kiidab heaks Riigikogu. Seega on arusaamatu, millisele ohuhinnangule ja sellest tulenevale kõrgendatud ohule, mis on käesoleva eelnõu eelduseks, eelnõus viidatakse.

4. Antud eelnõus pole ohuhinnangu kirjeldamisel lähtutud HMSst § 55.   Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.

II Vastuväited ja ettepanekud eelnõule “Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine”:

Ettepanekud, vastuväited:

1. Eelnõu “Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine” sh lisad võtta tagasi.

Põhjendus, selgitused:

1. Eelnõu aluseks olevates dokumentides on olulisel määral vääratud, puudulik või vale info (vt nt märgukiri Keskkonnaametile  14.08.2023 nr 1.1-1/58  ja 25.08.2023 nr 1.1-1/63)

2. Keskkonnaalased uuringud, sh müra ja vibratsiooni uuring on tegemata. Pole uuritud võimalikku mõju põhjaveele, et tagada piirkonnas tulevikus puhas joogivesi.

3. Dokumentides „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne“ (p 3.3. 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus) ja „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine“  (p 3.2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus) on hindajad võtnud eelduseks, et laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Seega ei ole eelhinnangu koostajad arvestanud liitlaste, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, jahimeeste ja teiste võimalike kasutajate poolt tekitatud koormusega. Koormust oleks võimalik ligikaudselt hinnata keskpolügooni kasutamise kogemusele, sarnaselt eelhindamises kasutatud muudele võrdlustele.

4. Eelnõu “Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine” lisas 2 “Natura eelhindamise aruanne”, avalikustatud nimetusega “Nursipalu harjutusvälja Natura eelhindamine”, ehk lisatud dokumendile “Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine” seoses on järgmisi puudusi:

1) Natura 2000 hindamismetoodika ja Looduskaitseseadus (LKS) § 695 kohaselt võib Natura hindamise läbi viia vastavate eriteadmistega isik, kellel on Natura 2000 võrgstiku ala kaitstava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduva mõju hindamisel pikaajalised kogemused. ning kes tunnab Natura hindamise metoodikat. Antud dokumendi on koostanud keskkonnamõjude hindaja litsentsi omav ekspert. Keskkonnamõjude hindamise litsents ei anna iseenesest õigust Natura 2000 hindamiste läbiviimiseks, kuna Natura hindamise metoodika on täiesti erinev keskkonnamõjude hindamise metoodikast.

2) Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistris ei ole dokumente, mis viitaks Natura 2000 hindamise hankele, vastava töö tellimisele. Kliimaministeerium on 25.07.2023 nr 8-2/23/2882-2 MTÜle Meie Nursipalu vastanud, et koostatakse keskkonnaülevaadet. Keskkonnaülevaate koostamist ei ole seadusandluses reguleeritud. Ministeeriumi äranägemisel tellitud keskkonnaülevaade, millel puudub igasugune õiguslik regulatsioon, ei saa olla Natura eelhinnangu aluseks ega Natura 2000 asjakohase hindamise aluseks.

3) Dokument  “Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine” ei ole Natura eelhinnang, sest see ei vasta eelhinnangule seatud nõuetele (LKS § 69) ega täida direktiivi 2009/147/EÜ I,  direktiivi 92/43/EMÜ eesmärke.

4) EL Elupaikade direktiivi juhendi C-C kohaselt ja Euroopa Kohtu kohtuasja C-182/10 tehtud otsuse punktide 69 ja 70 kohaselt: lasuvad liikmesriikidel „elupaikade“ direktiivist tulenevalt kohustused sõltumata sellest, milline on kava või projekti kinnitama pädev ametiasutus. „Elupaikade“ direktiivi artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba siseriiklikul asutusel, sealhulgas seadusandlikul organil, anda luba kavale või projektile, ilma et oleks tagatud see, et kava või projekt ei avalda negatiivset mõju asjaomase ala terviklikkusele.“ Teisisõnu, seaduse alusel ei saa anda kava või projekti elluviimiseks luba, kui eelnevalt ei ole vastavalt elupaikade direktiivi artikli 6 lõikele 3 viidud läbi asjakohast hindamist või kui asjakohase hindamise tulemusena ei ole tehtud kindlat järeldust, et kava või projekt ei avalda negatiivset mõju ala terviklikkusele.

5) Kui kava või projektiga seotud nimetatud ala terviklikkusele negatiivsete mõjude puudumise suhtes jääb püsima kahtlus, peab pädev asutus kavale või projektile loa andmisest keelduma (otsus kohtuasjas C-127/02, punkt 57). Lisaks on Euroopa Kohus sedastanud, et „loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 teises lauses sätestatud loa andmise kriteerium hõlmab ettevaatusprintsiipi ning võimaldab tõhusalt vältida plaanis olevate kavade või projektide tõttu alade terviklikkusele avaldatavat negatiivset mõju. Sellest loa andmise kriteeriumist leebema kriteeriumiga pole võimalik sama tõhusalt tagada nimetatud artiklis taotletud alade kaitse-eesmärgi saavutamist“ (otsus kohtuasjas C-127/02, punkt 58).

6) Seega tuleb ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt tõendada pigem negatiivse mõju puudumist kui selle esinemist (otsus kohtuasjas C-157/96, punkt 63). Sellest järeldub, et asjakohane hindamine peab olema piisavalt üksikasjalik ja põhistatud, et tõendada negatiivse mõju puudumist, võttes aluseks parimad teaduslikud valdkonnateadmised (otsus kohtuasjas C-127/02, punkt 61).

7) Pole arvestatud, et liitlased soovivad harjutada raskerelvadega, mille nad endaga kaasa toovad ning mürarikaste päevade arv võib mitmekordistuda, ulatudes 25 asemel 100 päevani aastas. Kui Eesti kaitsejõudude aktiivsem tegevus on planeeritud septembrist mai lõpuni, siis ilmselgelt jääb liitlaste jt huviliste jaoks aktiivsem periood suvesse. Seega on Natura eelhindamiseks ja keskkonnaülevaate koostamise üks olulisemaid lähteandmeid -  prognoositav laskeharjutusteks kasutatav päevade arv - vale. Valel eeldusel koosatud Natura eelhindamist ja keskkonnaülevaadet ei saa pidada korrektseks, mistõttu ei saa eelnõule lisatud dokumente kasutada otsuse alusena harjutusvälja laiendamiseks.

8) Keskkonnaülevaate koostajad on ekslikult eeldanud, et suure harjutusala kõiki laskealasid ja UXO-alasid ei kasutata samaaegselt, millest tulenevalt teevad nad eksliku järelduse: „kuna harjutusvälja ala on suure ulatusega (9x17 km) ja jääb maastikuliselt liigendatuks, ei hõlma elustikku oluliselt mõjutavad häiringud tervet harjutusvälja ala vaid konkreetseid objekte koos neid ümbritsevate häiringupiirkondadega“. Dokumendi „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade“ koostajad on arusaamal, et „Alade samaaegsele kasutusele seab piiranguid ka ohualade paigutus, mis sõltub laskesuunast ja relvaliigist.“ (lk 37).

9) Kuna Keskkonnaülevaate koostajad on oma järelduste tegemisel lähtunud harjutusvälja alternatiivide valiku ühest kriteeriumist risti vastupidisest eeldusest (et kõiki laskealasid ja UXO-alasid ei kasutata korraga), ei saa keskkonnaülevaates toodud järeldusi keskkonnamõju puudumise või ebaolulisuse kohta pidada asjakohasteks. Kuna neljast küljest ligipääsetavus on oluline asukoha valiku kriteerium, siis tuleb Natura ja keskkonnamõju hindamisel eeldada, et enamus tegevustest toimub kõigil laskealadel ja UXO-aladel korraga.

5. Eelnõu  lisale 1 “Nursipalu harjutusvälja laiendatud piir ja asukoht” on eelnõu alusmaterjalina kõlbmatu.

1) Lisana vormistatud kaart ei ole informatiivne - puudu on isegi kinnistute piirid, rääkimata muust olulisest informatsioonist. Avalikkusele esitatud kaart niivõrd olulises küsimuses peab olema informatiivne, sisaldama erinevaid kaardikihte ja seonduvat vajalikku informatsiooni. PDF failina esitatud roheline kaart, kus on planeeritav harjutusvälja piir punase joonega tähistatud, ei anna inimestele piisavalt infot. Legend kaardil puudub.

2) Muuta eelnõu korralduse lisas 1 ära harjutusvälja välispiir tagasi termiliks huvialapiir, kuna termini välispiiri kehtestumisega ei tagata enam peale avatud menetluse perioodi ja korralduse vastuvõtmist meie põhiõigusi kaasa rääkida edasises kinnituga seotud riigile omandamise protsessis, kuna harjutuväljaku siseseid toiminguid relvaseaduse muutmise seadus ei luba vaidlustada. Samas kui peaks selguma muinsuskaitse uuringute põhjal, et meie kinnitut ei ole otstarbekas omandada, siis pole meile seaduses tagatud võimalust huvialapiiri siseseid toiminguid vaidlustada kohtusse pöördumisega.

6. Nursipalu harjutusvälja ja selle laienduse ala arheoloogiline uuring (I etapp) ning looduslike pühapaikade uuring” on alles koostamisel. Muinsuskaitseamet on informeerinud kinnitute omanikke, et Piisi küla on märgitud arheoloogiatundliku alana, sest küla on mainitud 17. sajandil Poola revisjoni käigus. Lõuna-Eesti asustusest on see vanim kirjalik allikas ja Sänna-Laane tee ääres on leitud ka keskaegsete savinõude kilde. Seetõttu on üsna suur tõenäosus, et Piisi külas ja selle lähikonnas on elatud 500 aastat ja enamgi. Tammemäe talu on ajaloolisest külakeskusest (Padusepa talu ümbruses) mõnevõrra põhja pool ning arheoloogilisi leide kinnistult või selle vahetust lähedusest ei ole leitud. Jõe äär on nii pikalt kaasa haaratud, sest see on äärmiselt potentsiaalne ala ka varasemaks asustuseks ning Tammemäe talust põhja pool Kivestu kinnistu kandist on samuti leitud keskaegsete savinõude kilde. Muinsuskaitseameti arvamusel on sellel alal tõenäosus leida arheoloogilisi leide, keskmisest kindlasti suurem, kuid et nendelt kinnistutelt ei ole seni ühtegi arheoloogilist leidu ameti andmetel leitud, ei ole sinna ka seatud piiranguid. Arheoloogilise uuringu tulemused võivad mõjutada  kinnistutega seotud  toiminguid. Uuringu tulemusi ei saa ette näha ja lähtuvalt avatud menetluse menetlemise korrast, kus kõikide isikute õigused peavad olema tagatud tuleb isikute õiguste kaitseks võimaldada avatud menetluse pikendamine nii, et puudutatud isikutele ei tekitata pöördumatut kahju ja tagataks seadusjärgsed õigused ja osalemine avatud menetluse protsessis nii, et puudutatud või huvitatud isikud saavad uuringute tulemustega tutvuda ja teha avatud menetluse ajal vastavasisulisi vastuväiteid ja ettepanekuid. Praegune avatud menetluse aeg 29.08-12.09.2023 ei taga HMS järgseid õigusi. Kuna uuringu tulemusi ette ei ole näha, siis ei ole õige märkida kaardile harjutusvälja välispiir.  Seni kuni pole välistatud, et osad kinnistud võivad muinsuskaitseliste või muude põhjuste tõttu planeeritava laienduse alast välja jääda, ei saa survestada maaomanikke kinnistuid müüma ega ka riigile võtta kohustust, et hakkaks toimuma KAHOS-e järgi kinnistute riigile omandamine. Enne kui uuringu I etapp ja sellele järgnevad etapid pole läbitud ja Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud, ei ole õiguslikult põhjendatud ega õiglane kinnitu omanike suhtes enne asjaolude selgumist kinnitada korralduse eelnõu, ms fikseerib laiendatava harjutusvälja välispiiri.

7. Juhul kui arheloogia uuring peaks päädima olukorraga, et meie kinnitud ei ole oma otstarbelt Kaitseministeeriumi tegevusele sobilik ja me võime oma kinnitu endale jätta, siis muutub meie jaoks oluliseks ka mürauuringute tulemustega tutvumine ja soovime osaleda seal ettepankute tegemisel, kuna müra hakkab mõjutama ka meie elukeskonda. Paraku praegusel kujul avatud menetlus ei võimalda meil neid seaduse õigusi kasutada ja paneb meid etteruttavalt olukorda, kus riik tuleb meie kinnitut omandama ilma, et ta saaks esitada KAHOSe järgselt põhjalikud ja selged vastused, miks meie kinnistu tuleb riigil omandada. Asjaolud on ebaselged.

8. Samuti on käimas praegu mürauuringu riigihange, mis on täitmisel aga avatud menetluse aeg lõpeb enne kui valmivad riigihanke mürauuringu dokumendid. Hanke sisus on öeldud, et tuleb ka avalik koosolek, kus soovime osaleda, et saada lisainfot harjutusväljaku laiendamisel muutuva müraolukorra kohta. Sellest infost lähtuvalt sooviksime kasutada seda avatud koosolekult saadad infot ja teha ettepanekuid korralduse eelnõule  avatud menetluse raames. Praegune avatud menetluse periood 28.08-12.09.2023 seda meile ei võimalda ja ei taga meile HMS järgseid õigusi.

9. Puudub info selle kohta, kuidas lahendatakse militaarmürast tulenevate häiringutega seotu. Puudub militaarmüra regulatsioon.  Harjutusväljade seotud erinevad häiringud vajavad  militaarmüra reguleerivat seadust, et oleks reguleeritud, kust algavad omavalitsuste kohustused inimeste ees ja kust algab riigi erandkorras planeerimisseaduse väliselt rajatud ruumilise planeerimise muutusest tingitud omavastutus , nii omavalitsue kui kohaliku rahva ees. Olemasolev müraregulatsioon on teine versioon esialgsest müraregulatsioonist, mis loodi just inimeste poolt mürahäiringute teemade lahendamiseks. Praegu kehtiv müraregulatsioon viitab aga üheselt, et esialgne regulatsioon oli aladimensioneeritud, kuid kõik sellega seotud uuringud jäävad kehtima, kuna vastasid menetlemise ajal kehtivale regulatsioonile. Samuti viidatakse müraregulatsioonis puudusele, et ka teistel NATO liikmesriikides (väljaarvatud mõned riigid) puudub vastav seadus. Peamine põhjus, miks riigid aga ei soovi regulatsiooni seaduseks muuta on see, et see eeldab tõsiasja , et enamus militaarotstarbelisi harjutusväljasid on oma militaarhäiringutega üle dimensioneeritud ja kahjustvad ümbruskaudseid piirkondasid, nii sotsiaalselt, majanduslikult, kultuuriliselt, arheoloogiliselt. Aina kasvavas harjutusväljakute laiendamise teemas on vajalik liikuda edasi ka suunas, mis võimaldab militaar ja tsiviilmaailmas koos eksisteerida. Antud juhul täna seda Eestis ei eksisteeri. Sellesisuline seisukoht ühiskonnas vajab muutumist ja muutmist. Selleks tuleb algatada miniltaarmüra regulatsiooni seaduseks vormistamine.

10. Eelnõu seletuskirjas on väljatoodud, et kinnisasjad omandatakse KAHOS-e alusel makstud õiglase hüvitise eest ning asetades kahju kannatava isiku olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Olenemata sellest, kas kinnisasi sundvõõrandatakse või omandatakse riigi poolt kokkuleppel, lähtutakse hoonestatud kinnisasja väärtuse hindamisel KAHOS § 12 lõikest 5, mis võimaldab kinnisasja füüsiliselt isikult omandamisel lähtuda kinnisasja väärtuse hindamisel maa turuväärtuse ja hoone ehitusmaksumuse summast. Aga Riigi Kaitseinvesteeringute kodulehel on Nursipalu laiendamisega seotud informatsiooni kokkuvõte, kus on ka välja toodud kinnisasja omandamise üldised põhimõtted, kus on eraldi välja toodud punkt 5. Vara hindamisel määratakse hüvitusväärtus, milles peavad sisalduma otsene varaline kahju ja saamata jääv tulu, kui need esinevad. Mõisted turuväärtus ja hüvitisväärtus on väga erinevad. Antud juhul pole eelnõusse kirjutatud sisse mitte sõnagi hüvitusväärtusest, vaid ainult turuväärtus. Eelnõus kirjapandu on vastuolus seni avalikkusele antud infoga.

11. Puudub hüvitusmeetmete eelnõu, mis reguleeriks hüvitiste maksmist kohalikele omavalitsustele. Valdade hüvitusmeetmete eelnõu tuleb viia kooskõlla ka valla ja muude huvigruppide seisukohtadega, kuna harjutusväljak puudutab ühteviisi, nii riiki, kodanikke, omavalitsusi. Samuti peab olema hüvitusmeede seotud ära loodava militaarmüra seadusega.  Antud juhul pole valdadele määratud hüvitusmeetmete eelnõud täiendatud ega parandatud ega pööratud tähelepanu valdade ühispöördumisel eelnõus olevatele kitsaskohtadele. Eelnõus on välja toodud, et eelnõukohase määruse jõustumisega, suureneb omavalitsusüksuste kindlus häiringu kompenseerimise jätkumise osas ning täpsustuvad hüvitise maksmise tingimused ja kord. Hüvitusmeetmete eelnõu sisu peab olema parandatud ja avaldatud enne käesoleva eelnõu jõustumist. Valdadele mõeldud hüvitiste määruses, mis oli kooskõlstusringil on kirjas, et Vabariigi valitus võib maksta omavalitsustele hüvitist, mitte, et oleks selleks kohustatud. Seega jääb seaduslikult võimalus valdadele ka mitte maksta hüvitist.  Avalikkusele pole esitatud  parandatud hüvitiste eenõud, mistõttu pole teada, millises ulatuses hakkab kehtima Nursipalu harjutusväljaku piiranguvöönd ja kuidas või kas see ühildub mõjualaga. Kuna tänaseks pole selgunud käima lükatud hüvitusmeetmete eelnõuga seotud muudatused ja pole selge kas neid mudatusi ka sinna tehakse,, siis ei saa pidada seaduspäraseks harjutusväljaku laiendamise eelnõu vastuvõtmist enne, kui pole vastu võetud  hüvitusmeetmete eelnõud.

12. Ei ole õige olukord, kus RKIK on kogu protsessi menetleja, sh hangete korraldaja ja kontrollija.

13. Ei ole analüüsitud alternatiive. Eelnõus nimetatud dokument ei ole analüüs. Alternatiivide analüüsimist ei ole argumenteeritud.

2. Muuta otsuse punkti 1 (lk 25): “Laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“,  asukohaga Võru maakonnas Rõuge vallas, Võru vallas ja Antsla vallas pindalaga 9897, 81 ha, välispiiri pikkusega 51072, 67 m vastavalt lisale 1.” ja sõnastada see järgmiselt: “Seadustada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“,  asukohaga Võru maakonnas Rõuge vallas, Võru vallas ja Antsla vallas pindalaga 9897, 81 ha, välispiiri pikkusega 51072, 67 m”

Selgitus, põhjendused:

1. Kuna Rõuge vallas ei ole üldplaneeringut kehtestatud, on senised piirangud olnud Rõuge valla osas nii kohalikule omavalitsusele kui valla elanikele pandud seadusliku aluseta. Lõpetada seaduste rikkumine ja alustada korrektset harjutusvälja arendamist praegustes piirides.

2. Eemaldada Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammist :

l  Suurekaliibriliste relvade kasutamine koos selle kasutamiseks ettenähtud tegevuste ja rajatistega sh täiendavate UXO alade RXO aladega;3.           Suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Tegevus hõlmab suurekaliibrilistest relvadest

l  Kaudtulerelvade positsioonid ja sihtmärkide alad;

l  Õhutõrjerelvade positsioonid ja sihtmärkide alad;

l  CAS/õhk-maa sihtmärkide alad (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist,       samuti lõhkamisi.

3. Koos  arendusprogrammi muudatusega, tuleb eemalda eelnõust, eelnõu järgenavlt koheselt tegevusloa õiguse saadavad tegevused:

            Etapp I

Raadamine  suurekaliibrilistest relvadest laskmisalade ettevalmistamiseks

Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Kõik laskmised erisusega, et laskmised Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääne osas toimuvad vaid perioodil september kuni märts.

            Etapp II:

Raadamine  suurekaliibrilistest relvadest laskmisalade ettevalmistamiseks

Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Tegevused kogu vajalikus mahus.

4. Suurekaliibrilistest relvadest (155 mm) ja uutest sihtmärgialadest loobumisel harjutusvälja arendamisel kaoks ära vajadus inimesi kodudest välja tõsta. Samuti väheneks oluliselt müra ja väheneks seetõttu negatiivne mõju piirkonna inimestele.  Kuna erinevaid uuringuid ei ole tehtud, siis ei ole võimalik, et tegevused harjutusväljal arvestaks võimalike mõjudega inimeste tervisele, puhtale joogiveele. Kõik uuringud, mis tagavad inimeste tervise ja looduse kaitsmise peavad olema enne tehtud. Leevendavad meetmed peavad olema rakendatud. Seni kuni ei ole tehtud vastavaid uuringuid, ei saa väita vastupidist - et negatiivset mõju ei ole või et see on vähene.

3. Muuta otsuse punkti 2 (lk 25); “Jätta Nursipalu harjutusvälja laiendamisel planeerimisseadus  kohaldamata” ja sõnastada see järgmiselt: “Kohaldada Kagu-Eesti harjutusvälja rajamisel planeerimisseadust. Harjutusvälja rajamiseks Kagu-Eestis algatada vastav eriplaneering”.

Selgitus, põhjendused:

1. Planeerimisseaduse kohaldamine võimaldab valla kodanike, huvitatud isikute kaasamist planeeritava harjutusvälja lahenduse väljatöötamisel. Avatud menetlus piirab inimeste õigusi otusustusprotsessides kaasa rääkida ja on vastuolus Arhusi konventsiooni põhimõtetega. Riigikaitseseaduse 3. peatüki kohaselt kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus ja vastavalt sellele tuleb tuleb kohaldada vastavaid sätteid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et ka kriiside korral tuleb tagada seaduste täitmine (07.03.2023 nr 7-4/230211/2301174). Planeerimisseaduse kohaselt (PlanS § 27 lõiked 1 ja 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p11) tuleb koostada riigi eriplaneering, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise rajamisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Praegust olemasolevat Nursipalu harjutusvälja puudutav menetlus viia lõpuni Planeerimisseaduse kohaselt.

2. Omavalitsusele tehtav õigusriive pole piisavalt selgelt põhjendatud koos planeerimisseaduse välise erandi rakendamisega. Eelnõus toodud Nursipalu laienduse ulatus min 10 000 ha ei ühildu kohalike omavalitsuste arengukavade ega arenguvisioonidega. Tegevusel on otsene mõju valla ääremaastumise ja vaesumisele. Vald peab esindama nii laiendtava harjutusväljaku sisse jäävate inimeste õigusi kui ka tagama hiljem vahetult harjutusväljaku huvialapiirile ja kogu hüvitusmeetmete eelnõus toodud 4000m raadiusse jäävate tugeva müra häiringuga inimeste põhiõigused ja seadusega tagatavad elutingimused.

3. Eriplaneeringu rakendamine võimaldaks kaasavat menetlust ja tagaks erinevate osapoolte õiguste parema kaitse.

4. Eriplaneering eeldaks alternatiivide analüüsi, mis võimaldaks omakorda välja selgitada sotsiaalmajanduslikud mõjud, võimalikud kulud ja eeldatava kahju. Tuleb lähtuda vältimispõhimõttest, et kahju ei tekiks.

4. Muuta otsuse punkti 3 (lk 25): “Arvestades KeHJS § 3 lõikest 2 tulenevat eesmärki riigi julgeoleku tagamiseks jätta Nursipalu HV laiendamisel KeHJS kohane keskkonnamõju hindamata, kuna keskkonnamõju hindamine võib kahjustada nimetatud eesmärgi saavutamist”ja sõnastada see järgmiselt: “ Algatada Nursipalu harjutusvälja osas keskkonnamõjude hindamine”.

Põhjendus, selgitused:

1. Praeguse Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja on muudetud, kuid sellest tulenevad kasutusintensiivsuse mõjud keskkonnale on hindamata. Seepärast tuleb koheselt algatada Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt keskkonnamõjude hindamine Nursipalu praegusel harjutusvälja alal.

2. Muudetud on Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirju, mistõttu on suurenenud olemasoleva harjutusvälja kasutamine ja müratase. Mõju keskkonnale sellest tulenevalt ei ole aga uuritud.

5. Muuta otsuse punkti 4 (lk 25): ”Algatada Natura asjakohane hindamine käesoleva korralduse punktis 3.2.1.1. toodud mahus. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel korraldada Natura asjakohane hindamine ja eksperdi määramine” ja sõnastada see järgmiselt: “”Algatada Natura asjakohane hindamine praegusel Nursipalu harjutusvälja laiendataval alal avalikkusele tutvustatud huvialapiirides. Keskkonnaametil korraldada Natura asjakohane hindamine ja eksperdi määramine”.

Põhjendus, selgitused:

1. Natura asjakohane hindamine on vältimatult vajalik praeguseks planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal tänaseks toimunud taristu väljaehitamise, raiete jm tegevustega Natura aladel või nende mõjualas. Kaitseinvesteeringute Keskus kui arendaja ei tohiks olla ise Natura asjakohase hindamise protsessi mõjutaja, sh ekspertide määraja. Militaarsete harjutusväljade arendamisel peab olema tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine.

6. Võtta eelnõust välja otsuse punkt 5 (lk 25): “Tulenevalt RelvS § 85 lõikest 32 peatuvad lisas 1 toodud Nursipalu harjutusvälja alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni”.

Põhjendus, selgitused:

Relvaseaduse rakendamine riivab inimeste,  kohalike omavalitsuste õigusi. On kulutatud ressursse (aeg, raha) olemasolevate planeeringute väljatöötamiseks. Relvaseaduses ei ole sätestatud, kes korvab kahjud ja seonduvad kulud kohalikele omavalitsustele ja vallaelanikele seoses planeeringute peatumisega. Samuti pole Relvaseaduses  sätestatatud, kuidas toimuks RelvS § 85 lg 3 2   kohaselt planeeringute peatumine ja kuidas on reguleeritud nende inimeste õigused, keda antud muudatus otseselt puudutaks.

Palume esitatud ettepanekutele kirjalikku vastust koos ettepaneku arvestamise, osalise arvestamise või arvestamata jätmise põhjendusega saata aadressile nursipalu@gmail.com

Ettepanekute esitaja:

MTÜ Meie Nursipalu

/allkirjatanud digitaalselt Maarika Niidumaa/