Nursipalu metsa neljarajaline maantee? Kohus pani raie seisma
Artikkel ilmunud ajalehes Postimees, autor Ülle Harju, ajakirjanik
24. aprill 2024, 00:01
Neljarealise maantee laiune koridor Nursipalu metsas. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei suutnud kohut veenda, et Nursipallu on vaja sisse raiuda teekoridor, kuhu mahuks neljarajaline maantee. Kui kohus töö peatas, olid raiujad jõudnud juba kaitsealuste karukelladeni.
Kaitseväe ülem Martin Herem ja riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas (EKRE) kratsisid esimese hooga kukalt küsimuse peale, miks on Nursipalus vaja rajada kilomeetrite viisi 30 meetri laiust teekoridori. Eriti veel, kui harjutusvälja arendusprogrammi järgi saab hakkama 13–15 meetri laiusega.
Tallinna-Tartu neljarajaline tee on 30, koos lageda teepervega 45–50 meetrit lai. Adavere kandis on tee kaherajaline ja võtab laiuses enda alla 18 meetrit.
«Sellise (30 meetri – Ü. H.) laiusega koridor on vajalik sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks; selleks, et oleks võimalik tee ääres peatuda, jalastuda (võitlejatel tulla sõidukitelt maha), taktikaliste masinatega liikuda, ka teedele mahaliikumise harjutamiseks,» vastas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) kommunikatsioonijuht Andri Maimets.
Eesmärk on tekitada lagedat välja
Arendusprogrammi koostanud kaitseministeerium oli teekoridori laiuse sõdurite väljaõpet silmas pidades eeldatavasti läbi mõelnud. Kust tuli ootamatu laiendamise vajadus? Põhjendust ega sellist otsustki dokumentidest ei paista.
Maimetsa sõnul tegid otsuse RKIK ja kaitsevägi. «Nursipalu arendusprogramm sõnastab tee füüsiliste parameetrite miinimumi, määrates, et kummalgi pool teed ei tohi olla puid ega põõsaid vähemalt nelja meetri ulatuses sõidutee servast,» viitas ta.
Kaitseväe kodulehe mil.ee andmeil on näiteks tanki Leopard 1 laius 3,25 meetrit, selliseid saaks uuel Nursipalu magistraalil kuus-seitse tükki kõrvuti võidu sõitma panna.
Foto: Nursipalu metsatee laiendamine neljarealise maantee laiuseks koridoriks. Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees.
Kunnas soovitas RKIKi käest selgitust küsida. Herem lubas pärast esimest kimbatust asja uurida ja helistas tagasi.
«Laiemad alad matkivad meie päris tegevusala,» sõnas ta. «Peamine eesmärk on tekitada lagedat välja. Kui tee peal jääb masin seisma, näiteks lastakse mängult pihta, siis nad hargnevad. Ala peab olema piisavalt palju. Osas lõikudes hakkab toimuma ka laskmine.»
Keskpolügooni nelja meetri laiustel teedel on kaitsevägi Heremi sõnul praegu hirmsasati hädas, sest seal sõidab hästi palju tanke. Tema sõnul on seal tehtud laiendusi ja sõidetakse ka tee kõrval, mis teeb loodusele rohkem kahju.
«[Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis] olid tõesti need paariteistmeetrised [teed], aga keskkonnaanalüüsi kokkuvõttes pidid olema juba laiemad teed ka sees, ütles Kalmaru (RKIKi harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru – Ü. H.), kelle käest ma ekstra küsisin. Miks seda polnud seal varem – mul pole õrna aimugi, ma pole seda seal disaininud,» rääkis Herem.
Räägivad üht, kirjutavad teist
«30 meetri laiust teekoridori käsitletakse (hiljem parandas, et «on arvestatud» – Ü. H.) Nursipalu harjutusvälja laiendamise huviala keskkonnaülevaate aruandes ning Natura eelhindamise aruandes,» kinnitas ka Maimets.
Aruanded koostanud Skepast&Puhkim OÜ teatas halduskohtule, et nende koostamisel on lähtutud arendajalt saadud kavandatava tegevuse kirjeldusest, milleks on vaja raadata (puud raiutakse maha ja kännud juuritakse välja) 30 meetrit lai teekoridor.
Kohtule tuli asja selgitada, sest MTÜ Meie Nursipalu vaidlustas teekoridori raieload.
Aruannetest ei paista aga üleüldine vajadus 30 meetri laiuse teekoridori järele. Vaid ühe konkreetse lõigu kohta on kirjutatud, et seal «on tegu kuni 30 laiuse raadatava teekoridoriga või u 10 meetri laiuse ribaga kummalgi pool teed ehk väikese pindalaga raadamisalaga».
Vastuolu ei kommenteerinud ei RKIK ega Skepast&Puhkim OÜ.
«RKIK tohib teha töid valitsuse korralduses näidatud tingimustel, kuid need tingimused olid [kaebuse esitaja hinnangul] täitmata. Näiteks raadatav ala oli suurem, kui korraldus ette nägi, samuti ei ole valmis uuringud, mis pidid olema valmis enne tööga alustamist. Mürauuringut alles tehakse, Natura hindamine ei ole valmis, vaid alles algatati, ja Euroopas rangelt kaitstav palu-karukell on ümber istutamata,» põhjendas MTÜ kohtule kaebuse esitamist.
«Looduse ja inimeste elukeskkonna kaitsmiseks on oluline jätta võimalikult palju metsa kasvama ja mitte tekitada koridore, kus lõhkamise ja suurekaliibriliste relvade laskmismüra ja lööklaine vabalt liigub,» lisas MTÜ juht Maarika Niidumaa.
Kohus ei jõudnud raiujatele järele
«Saime teise astme kohtult esmase õiguskaitse, mis ei luba raiuda teekoridori laiemalt kui 15 meetrit,» ütles Niidumaa 16. aprillil. «Paraku on raiumata veel vaid seal, kus on leitud kotkapesa ja kust leidsime palu-karukella.»
Nimelt tegutses RKIK välgukiirusel: võttis 14.–15. märtsil raieload ja raiumine läks kohe lahti. 19. märtsil rahuldas Tallinna halduskohus MTÜ esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas kümne raieloa kehtivuse kokku 50 hektari metsa raadamiseks.
«Kui mets raiutakse maha, siis endist olukorda ei ole enam võimalik taastada,» refereeris halduskohus oma otsuses MTÜ põhjendusi. «Ala ei saaks kavandatava laskealana kasutusele võtta enne valitsuse otsust. Tänaseks ei ole veel teada Nursipalu harjutusväljaga seotud planeeritava taristu rajamise võimalik mõju looduskeskkonnale ning tulenevalt keskkonnamõjude hindamisest võib juhtuda, et otsustatakse muuta harjutusvälja planeeritavaid piire või taristu asukohta.»
Kotkapesa leidmise tõttu tulebki juba viimast teha.
Raieload välja andnud keskkonnaamet kohtule vastu ei vaielnud, küll aga RKIK, kes viitas keskkonnaülevaatele. Halduskohus andis alla ja lubas edasi raiuda, kuni teise astme kohus raadamise laiemas ulatuses peatas.
«Olukorras, kus raadamise alusdokumentidest ei nähtu, et harjutusvälja teedevõrgu rajamiseks oleks hädavajalik metsa raadamine enam kui 15 meetri laiuste teekoridoridena, ei saa riigikaitsehuvi pidada looduskaitselisest huvist selgelt kaalukamaks,» hindas teise astme kohus. «Valitsuse korralduses, arendusprogrammis ega keskkonnaülevaates ei ole täpsemalt selgitatud, millise laiusega peaks tee-ehituse tarbeks raadatav koridor olema ja miks on vajalik just sellise laiusega teekoridor.»
Teise astme kohus leidis ka, et keskkonnaametil polnud alust üle 15 meetri raadamiseks raielube anda.
Tee laiendamisele jäid ette palu-karukellad
Pahandus paisus, kui MTÜ liikmed leidsid 12. aprillil, raie toimumise ajal kaitsealuseid palu-karukelli, mida paberite järgi seal ei pidanuks kasvama.
«Kahjuks esitas keskkonnaekspert Aide Kaar kohtule valeinfot, väites, et raadataval alal palu-karukell ei kasva, kohus lubas seepeale raiet jätkata,» kirjutas sotsiaalmeedias MTÜ esindaja Tiiu Ritari. «Ometi kohalikud teavad, et kasvab. Leiti kolm uut kasvukohta, neist kaks jäid raadatavale alale. Ühel tükil oli mets juba maha võetud, vaene karukell oli imekombel kraavipervel vapralt elus, suurte masinate kiuste. Keskkonnaamet käis kohal ja fikseeris kasvukohad, üks kasvukoht jääb praegu tänu MTÜ leiule raiumata. Kui palju palu-karukella kasvukohti raadamisel hävitati, ei ole teada.»
Nursipalu teekoridori raadamisel imekombel terveks jäänud looduskaitsealused palu-karukellad. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees
RKIKi poolt selgitas Maimets, et keskkonnaekspert esitas kohtule info, et raadamist ei ole teadaolevates (Eesti looduse infosüsteemis, EELISes registreeritud) teise kaitsekategooria taimeliigi palu-karukella kasvukohtades ette nähtud. «MTÜ poolt toodud kohad on uued leiukohad, millest ekspert ei olnud teadlik,» sõnas Maimets.
Skepast&Puhkim OÜ edastas oma esindaja vahendusel seisukoha, et teadvalt valeinfot pole Nursipalu keskkonnaülevaate ja Natura eelhinnangu koostaja, litsentseeritud keskkonnaekspert Aide Kaar kindlasti esitanud.
Skepast&Puhkim OÜ ähvardas kohtuga, kui artiklis üldse Kaare nime nimetatakse. Kaar ise ei kommenteerinud ega vastanud ka küsimustele.
Kaare kiri kohtule oli selline: «Esitatud metsateatiste kohaselt ei ole raadamist teadaolevates, EELISes registreeritud II kaitsekategooria taimeliigi palu-karukell (Pulsatilla patens) kasvukohtades ette nähtud. Kuna kaitstava liigi kasvukohtades metsateatiste alusel tegevust ei toimu, siis puudub vajadus kaitstavate taimede ümberistutamiseks.»
Pretsedendi loonud kohtulahend
Kohus leidis, et Kaare seisukoht pole vastuoluline, kui arvestada, et keskkonnaülevaates on küll mööndud, et kasvukohti võib olla veel, kuid sellele vaatamata ei peetud lisauuringuid vajalikuks. Samas leidis kohus, et kui raadamise käigus leitakse mõni seni teadmata palu-karukella elupaik, rakendub seal isendi kaitse.
Seejuures on ehk jäänud tähelepanuta pretsedendi loonud kohtulahend (Päraküla selts võitis keskkonnaametit mullu 28. septembril), milles riigikohus leiab, et registrist puuduvaid keskkonnaandmeid pole õigust jätta tähelepanuta, kui need olid asutusele teada või kui ta oleks neist eeldatavalt teada saanud.
Kaar oli keskkonnaülevaates hoiatanud, et tõenäoliselt on osa kaitstavate taimeliikide elupaikadest teadmata, mistõttu võib (raadamise) mõju liikidele olla suurem, kui ülevaates kirjeldatud, ja võimalik on karukellade hävimine.
«Mõju leevendavate või kompenseerivate meetmete seadmiseks vajalike alusandmete kogumiseks tuleb teha kaitstavate linnu- ja loomaliikide inventuur,» hindas ta.
Sellele vaatamata on ülevaates lõpphinnang, et raadamist on võimalik alustada ilma täiendava mõjuhindamiseta.
Vaade Nursipalu ida-laskeala raadatud osale. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees
Pealkiri suutis kohalikud ära petta
«RKIK on tellinud samal ajal liigi inventeerimise,» märkis Niidumaa, pannes pahaks, et enne raiutakse ja siis uuritakse. Ta järeldas seda RKIKi lepingust orhideekaitseklubiga Nursipalu harjutusvälja palu-karukellade ekspertarvamuse koostamiseks. Tellimuses seisab lause: «Töö eesmärk on selgitada välja kasvukoha seisund ja arvukus 2024. aastal.»
Eesti Orhideekaitse Klubi sai RKIKi tellimusest teisiti aru. «Selle lepingu raames me ei tegele uute leiukohtade otsimisega ega värskelt teiste leitute üle vaatamise ja kaardistamisega. Eelkõige keskendume teadaoleva leiukoha seisundi hindamisele ja taimede arvukuse andmete värskendamisele,» selgitas orhideekaitseklubi asepresident Tarmo Niitla.
Ta märkis, et inventuuri tegemine läheks maksma mitu korda rohkem, kui RKIK maksab. Kui mõni karukell mujal silma jääb, need siiski kirja pannakse. Kui MTÜ leiukohad on kaugemal, jäävad need tööst välja.
Kas RKIK ongi tellinud keskkonnaülevaate, mis analüüsib vaid EELISe andmebaasi kantud andmeid? Kas on nõutud, et kaitsealuste liikide uusi elupaiku juurde ei otsita ja kui keegi neid leiab, siis sellega ei arvestata?
«Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ega kaitseministeerium ei ole keskkonnamõju hindajaile selliseid suuniseid andnud. Keskkonnaülevaatega anti Nursipalu harjutusvälja laiendusalast olemasoleva teabe põhjal ülevaade ning kaardistati edasiste uuringute vajadus,» vastas kommunikatsioonijuht Maimets.
Link uudisele:
https://www.postimees.ee/8006999/nursipalu-metsa-neljarajaline-maantee-kohus-pani-raie-seisma
Loe lisaks ka MTÜ Meie Nursipalu fb leht:
https://www.facebook.com/profile.php?id=61556317797614
Samuti Nursipalu kaitseks fb leht: