MTÜ võitlusest Ida-laskeväljal
18. märtsil esitas MTÜ Meie Nursipalu kohtule kaebuse 10 raieloa (kokku 53,2 ha) tühistamiseks Ida-Laskevälja alal. See ala jääb Lompka ja Jumallätte vahele. Riigi Kaitseinveteeringute Keskus plaanib sinna tohutu suurt sihtmärgiala. Raiuma hakatigi samal päeval.
19. märtsil andiski Tallinna Halduskohus esialgse õiguskaitse ja peatas Keskkonnaameti poolt välja antud raielubade kehtivuse. Kohus kirjutas põhjendustes, et raadamisega ei peaks kiirustama ja ei saa väita, et ala raadamine parendaks antud hetkel kaitseväe ja liitlaste harjutusvõimalusi või selle raiumata jätmine vähendaks neid. Samuti tõi kohus välja, et senised sõjaväelaste tegevused saavad jätkuda ja olemasolevat teedevõrku saab kasutada. Kui ala raadataks ei oleks enam võimalik alal kaitstavat liiki (palu-karukell) tuvastada, ammugi mitte ümber istutada. Raied peatati ja harvesterid viidi ära. Selleks ajaks oli jõutud raiuda ca 6 ha metsa.
Keskkonnaamet kohtule omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Seega Keskkonnaamet isegi ei vaielnud esialgse õiguskaitse taotlusele vastu. Vastuväiteid esitas kolmanda osapoolena RKIK, kes arvas, et 30 meetrit laiad teetrassid on vajalikud jalastumiseks (ehk masinatelt mahatulekuks) ja lisas, et kui koheselt raiuda ei saa, siis see riivab riigikaitse huvi. Koos RKIK vastusega esitati keskkonnaekspert Aide Kaar seisukoht, kus ta ütles, et raadataval alal kaitsealust palu-karukella ei kasva.
Kohus otsustas 9. aprillil, vaatamata sellele, et Keskkonnaamet raiete peatamisele vastu ei vaielnudki, esmase õiguskaitse tühistada. Raieteatiste tühistamise kaebus võeti siiski kohtu menetlusse.
10. aprilli hommikul olid metsas juba langetusmasinad tööl. RMK juht oli andnud korralduse saata koheselt masinad metsa langetama. Nursis korraldas töid Kristo Kokk. Metsa langetasid korraga 4-5 mainat. Raiuti hoolimata sellest, et RKIK on algatanud piirkonnas erinevaid loodusväärtuste uuringuid. Näiteks palu-karukella inventeerimise leping alles sõlmiti. Ei RMK ega RKIK ei vaevunud võtma päevagi aega selleks, et veenduda, kas raadamisele mineval alal pole kaitsealuseid liike ega linnupesi. On ju ka teada, et lindude pesitsusperiood on alanud ning Keskkonnaamet on metsaomanikele andnud soovituse jälgida, et linnupesi ei lõhutaks. Pole öeldud, et soovitus kehtib vaid erametsaomanikele.
11. aprill esitas MTÜ Meie Nursipalu esmase õiguskaitse taotluse järgmisesse kohtuastmesse. Samal ajal kui pandi kiirelt kokku kohtule uut taotlust metsatööde peatamiseks, käisid MTÜ esindajad ka kohapeal olukorda uurimas. Metsalangetusmasinad töötasid ja samal ajal otsisid ja tähistasid MTÜ esindajad raadamisele minevalt alalt Euroopa Liidus rangelt kaitstava ja meil II kaitsekategooria liigi palu-karukella kasvukohti, mis on veel uurimata ja kaardile kandmata. Teada on tõsiasi, et kui kasvukoht on hävitatud, siis ei saagi seda enam arvele võtta. Kohale kutsutud Keskkonnaamet registreeris kaks kasvukohta, mida enne polnud teada. Info anti edasi RMK tööde juhile Kristo Kokale. See eraldis jäi raiumata. Järgmisel päeval leidsid MTÜ liikmed veel kaks uut kasvukohta - neist üks oli juba lageraiutud alal. Seegi info anti Keskkonnaametile.
Seega ei vastanud tõele keskkonnaeksperdi Aide Kaar väide RKIK vastuses kohtule, et piirkonnas palu-karukella kasvukohti raadatavale alale ei jää. Aide Kaar ütles kohtule, et teadaolevad kasvukohad raiutavale alale ei jää, jättis aga ütlemata, et taime looduslikul levilal on ilmselt veel taimi, mis võivad hävida. Tema koostatud keskkonnaülevaate dokumendis on ta seda ju varem öelnud ja viidanud ka ohule, et kaitsealused taimed võivad hävida. Inventeerimine on veel tegemata. See alles telliti RKIK poolt. Eestil on teatavasti Loodusdirektiivi kohaselt kohustus rangelt kaitstavaid liike nende looduslikul levialal kaitsta.
Kahe päevaga leidsid MTÜ liikmed neli uut palu-karukella kasvukohta. See tõendab, et piirkonnas oligi kaitsealust taime veelgi.
15. aprillil esitas MTÜ esialgse õiguskaitse tühistamise otsuse peale kaebuse ringkonnakohtule. Kohus andis 16. aprillil osalise õiguskaitse. Kohus leidis, et 30-meetriste teetrasside sisseraiumine ei ole õigustatud ning siin ei saa riigikaitsehuvi pidada looduskaitselisest huvist selgelt kaalukamaks.
MTÜ Meie Nursipalu teeb mis suudab, et peatada looduse hävitamist Nursipalus. Meie põhikirjalisteks eesmärkideks on:
• Nursipalu harjutusväljakust ja selle laiendamisest negatiivselt mõjutatud inimeste huvide esindamine;
• Võrumaa elukeskkonna, omanäolise kultuuri-, ettevõtlus- ja looduskeskkonna kaitsmine Nursipalu harjutusväljakust lähtuvate või laiendamisest tekkivate negatiivsete mõjude eest;
• õiguspärase ja heast kaasamise tavast lähtuva praktika rakendamise eest seismine Nursipalu harjutusväljaku protsessis;
• Eesti kaitsevõime tugevdamine läbi maapiirkondade elujõulisuse suurendamise.
Palun tulge meile nõu või jõuga appi või toetage rahaliselt. Kui näiteks märkate kaitsealuseid liike, palume ühendust võtta nursipalu@gmail.com või tel 5215143.
Meie annetuskontod:
COOP EE164204278627019309
SEB EE231010220296942221
SWEDBANK EE26 2200221081750310
LHV EE417700771009030805
Selgitus: “Juriidiline abi”
Annetuse saaja: MTÜ Meie Nursipalu
Täname südamest kõiki, kes on annetanud!
Loe lisaks ka MTÜ Meie Nursipalu fb leht:
https://www.facebook.com/profile.php?id=61556317797614
Samuti Nursipalu kaitseks fb leht: