Kauksi Ülle: Nursipalu puuduliku mürauuringu infomürasse uputamine on ohtlik
ARVAMUS
Kauksi Ülle, Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu peavanem
Eesti valitsus rikub nii Nursipalu laiendamisega kui Rail Balticu trassiga, tuuleparkida rajamisel kui fosforiidi kavandamise poole liikumisega nii kodanike põhiõigusi kui ka elukeskkonda, seades nii ohtu Kagu-Eesti rahva püsimise, kultuuri jätkusuutlikkuse, kirjutab Nursipalu mürauuringut kritiseeriv Kauksi Ülle.
Kurjad võrokesed on läbi pisarate naeru saatel uuema folkloori tegelasteks saanud. Elu aga on naljast kaugel: rahvusvaheline olukord köeb kui põrgukatel, relvakaubandus õitseb, vallandunud on kaitsekriis. Võrumaale ehitatava sõjabaasi vajadust põhjendatakse kohe, kohe piiri ületama hakkavate vaenuvägedega. Üha igapäevasemaks muutuvas klaasiklirinas ja seintevappumises kaob inimeste turvatunne.
Põlisrahvas võrokesed on oma asjaliku, iidsetel juurtel püsiva, vähenõudliku, kogukondliku, loodust austava elulaadiga suutnud püsida ja alal hoida oma keele, huumorimeele ja terve mõistuse pärisorjuse ajal, tsaari ajal, Eesti Vabariigi ajal, nõukogude ajal, uue Eesti Vabariigi ajal. Euroopa Liitu astumise ajal ütles kirjanik Jaan Kaplinski, et me oleme nagu muinasjutus, kus on kolm teed. Lähed paremale, sööb hunt hobuse, lähed vasakule, sööb ratsaniku, lähed keskmist teed, sööb mõlemad. Võrokesed ongi nüüd sattunud kesktee algusse. Vägisi jääb mulje, et Eesti Vabariigi valitsus on otsustanud meid ohverdada. Meie oleme põline rahvas, meile on kallis kodu, pere, loodus, keel, kombed, kodulugu. Me peame endast oma tagasihoidlikkuse juures lugu. Samas tunneme selgelt alates Nursipalu pikalt salastatud plaanide ilmsikstulekust, et võrokesed, põliselanikud, traditsioonide hoidjad ei lähe riigile korda. Au neile, kes tõe päevavalgele toovad.
Mäletan nõukaaegsest ajalootunnist, et riik on vägivalla aparaat ühe klassi käes teise sõnakuulmises hoidmiseks. See tsitaat meenub pidevalt, kohtudes viimasel aastal riiki esindavate kaitseministeeriumi ametnikega erinevatel koosolekutel. Põliselanikelt meie põlise maa ära võtmiseks on kasutatud kõikvõimalikke varjamise, manipuleerimise, lolliks tegemise, kurjaks sildistamise, separatistideks ja Kremli käsilaseks tembeldamise meetodeid. Kui riik käitub niimoodi oma kodanikega, oma põliste elanikega, siis võrokesed ei tunne end kaitstuna. Eesti on liitunud ÜRO põlisrahvaste õigusi kaitsva dokumendiga, kuid keeldub seda rakendamast.
Tegelikku müra ei ole keegi tegelikult mõõtnud!
Viimane piisk pikameelsete võrokeste karikasse oli kauaoodatud mürauuring ja selle tutvustamine. Euroopa nn vanades riikides peetakse müra üheks suurimaks terviseriskiks, südame-veresoonkonna ja psüühiliste haiguste tekkepõhjuseks. Elanikkonna kaitseks mürareostuseohu korral käivitavad oma kodanikest hoolivad riigid uuringud ning katsuvad leida leevendavaid meetmeid ja pakkuda kompensatsioone.
Kauaoodatud Nursipalu mürauuringut tutvustaval koosolekul selgus, et mingeid mõõtmisi selle kohta, kui suur on tegelik müra erinevates piirkondades, kui kaugele see levib ja kuidas see mõjub, ei olegi tehtud! Modelleeriti ainult. Ekspert seletas uuringu tulemustest huvitatud saalitäiele võrokestele, et modelleerimine on täpsem kui mõõtmine. Uskumatu! Ekspert seletas, et modelleerimisel lähtuti "keskmisest ilmast". Võrokesed teavad oma kogemustest, et laskmiste müra levimist mõjutab ilm väga palju: kust poolt on tuul, kas sajab või mitte, kas ilm on selge või sombune jne. Mürauuringust jäeti kõik see välja, sest "keskmine ilm" olevat hea ja täpne.
Loogiline oleks, et modelleeritud andmete kõrval oleks esitatud ka mõõtmisandmed. Need oleks näidanud, mil määral modeleerimise tulemused tegelikkusele vastavad. Kindlasti oleks mõõtmistulemused näidanud, et sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest ning muudest ilmastikutingimustest oleks teatud piirkondades tegelik müra levinud modelleeritud tulemustest kaugemale ja olnud tugevam. Aga see kõik jäeti riigi rahastatud uurijate poolt tegemata. Kas see on normaalne, et mingi konkreetse ala tegeliku mürakoormuse väljaselgitamise asemel istutakse kusagil kaugel kabinetis ja lihtsalt arvutatakse ilma mõõtmisteta, mängitakse arvuti taga mängumüraga? Elu ei saa modelleerida arvuti taga!
Üks Nursipalu mürauuringu kaartidest Autor/allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Mürauuringu tutvustamise ajal näidati võrokestele ainult ühte mürakaarti ja just sellist, millel müra jäi täpselt Nursipalu harjutusväljaku laienduse piiride sisse. Kuid ettekandes räägiti, et kaardistati erinevate relvade müra tugevust ja selle levikut. Kui võrokesed palusid sellel koosolekul neidki kaarte näidata, öeldi vastuseks, et neid koosolekule tulnutele ei näidata ja huvilised mingu ise mingile kodulehele, kuhu kaardid lubati järgmiseks päevaks üles panna. Paar päeva hiljem tunnistas üks mürauuringu tutvustamise korraldajatest, et nad meelega otsustasid neid kaarte mitte näidata, sest kaarte olevat palju ja siis oleks uuringut tutvustav koosolek läinud pikaks. Superloogika: teeme lühikese koosoleku, kus tutvustame uuringut, mille tegelikud tulemused teeme avalikuks alles päev peale koosolekut ja siis mingu tutvugu inimesed andmetega ise. Eksperdi ettekandest jäi kõlama üksnes hurraaoptimistlik sõnum, et harjutusväljaku laiendamise järel ületatakse müra normtaset üksnes paaril päeval aastas. Seda "riiklikult õigeks kinnitatud" sõnumit levitasid ka paljud ajakirjanikud, kes aga ju samuti nende uudiste tegemise ajaks nende uuringutega tutvuda ei saanud!
Haigla 2,5 korda lubatust suuremas müras!
Kuid kui paar päeva hiljem õnnestus peale pikka maadlemist otsekui meelega keerukaks aetud paroolide süsteemiga need uuringukaardid lõpuks alla laadida, siis tuli välja ka selliseid kaarte, millel ilusti näha, et suuremas osas Võru linnas (sh Kubijal, kus on Lõuna-Eesti haigla ja meie piirkonna suurim hotell), aga ka Rõuges, Sännas, Osulas ja selle ringi sisse jäävates paljudes külades hakkaks mudeli järgi müra olema 90-94 dB. Sotsiaalministeeriumi määruse järgi on müra normtase eluruumises 40 dB! Nursis, Sõmerpalus, Järveres, Kurenurmes jne hakkaks mudeli järgi olema müra 95-99 dB. Antslas, Tsoorus, Väimelas, Parksepas, Haanjas jne hakkaks mudeli järgi olema müra 85-89 dB. Igaüks võib kaardilt vaadata, kui kaugel asuvad need asulad Nursipalu linnakust ehk et ka need mudelid näitavad, et mürareostus levib väga suurele osale Võrumaast. Mida need kaardid tegelikult näitavad, ehk kui mitu sellist pauku on kavandatud teha ühes päevas ja kui palju on selliseid päevi aastasse kavandatud, just sellest oleks pidanud mürauuringu tulemuste tutvustamisel rahvale rääkima, aga seda ei tehtud. Ja nagu juba öeldud, tegemata jäeti ka tegelikud müra mõõtmised, millega hinnata, mil määral need mängult mudeldatud mürakaardid üldse tegelikkusega kooskõlas on.
Kui müra ajab inimesed oma kodukandist minema, kui haigla ja sünnitusmaja jääb müratsooni, suureneb südame- ja psüühiliste haiguste hulk, siis kuidas elu Võrumaa püsida saab?
On juttu mitmekordsete klaasidega akende paigaldamise toetusest, kuid seda jätkub praegusi riigi pakutavaid summasid kuuldes vaid ülivähestele, võib-olla isegi mitte 50 vähekindlustatule, kes ka tõenäoselt ei istu 250 päeva aastas paksude klaasidega toas. Mürakaartide kohaselt jääb aga tugeva müra mõjualasse pea 20 000 võrumaalast.
Riiklikud normid eelistavad võõraid omadele
Eriti ilmekaks näiteks on fakt, et Võru valimist liitlasvägede linnaku asukohaks põhjendas kaitseminister meie sooviga pakkuda liitlastele parimaid tingimusi. Olevat ju Kagu-Eesti kõige tõenäolisem välisvaenlase sissetungipaik. Küüniline on selles valguses otsus, et Võru linna tavakodanikele ühtegi varjendit ei ehitata.
Poliitikud peavad kurja võrokese folkloori tekkepõhjuseks kommunikatsiooni ebaõnnestumist. Loomulikult on kommunikatsioon olnud kehv ja on seda jätkuvalt, aga kommunikatsioon ei ole ainus viga. Tõsisemad asjad on seadustest möödahiilimine, seaduste võimule sobivaks muutmine, põliselanike huvide ja õiguste eiramine, terve mõistusega mitteseletatavate otsuste tegemine.
Niisugune käitumine ei ole põhjendatav sõjaga. Eesti valitsus rikub praegu nii Nursipalu laiendamisega kui Rail Balticu trassiga, tuuleparkida rajamisel kui fosforiidi kavandamise poole liikumisega nii kodanike põhiõigusi kui elukeskkonda, seades nii ohtu Kagu-Eesti rahva püsimise, kultuuri jätkusuutlikkuse.
Võrokeste poolt oma (elu)õigusi kaitsma valitud esinduskogu juhina sooviksin riigilt ausust, austust inimeste vastu, soovitan ohtlikus üleilmses poliitilises olukorras leida poliitikutel ja juhtidel üles empaatia, julgus, oskus üksteise erinevate tõekspidamiste juures hoida kodanike elu, tervist ja kaitsmist põhieesmärgina.
Mängumüra mänguuringute asemel tuleb teha pärismüra pärisuuringuid ja nendest tuleb ausalt rääkida. Võrokesed soovivad, et valitsuse liikmed ja teised kõrged ametnikud ei suhtuks meisse kui kurjadesse härjapõlvlastesse, kes tuleb lihtsalt jalust ära saada. Eestit ja selle rikast põliskultuuri saame kaitsta ainult kõik koos. Kuid kui valitsejad ise oma maa põlise kultuuri ära hävitavad, mida siis üldse kaitsta?
Link arvamusloole : https://www.err.ee/1609374290/kauksi-ulle-nursipalu-puuduliku-murauuringu-infomurasse-uputamine-on-ohtlik
Loe lisaks ka MTÜ Meie Nursipalu fb leht:
https://www.facebook.com/profile.php?id=61556317797614
Samuti Nursipalu kaitseks fb leht: