Meie Nursipalu pöördus Antsla vallajuhtide poole
MTÜ palus vallajuhtidel kaitsta Antsla valla elanike huve ja anda selge sõnum, et Antsla Vallavolikogu ei toeta Nursipalu harjutusväljaku laiendamist vähemalt seni, kuni ei ole korrektselt teostatud sotsiaal-majanduslikke, kultuurilisi ja tervisemõjude uuringuid ning kuni ei ole kehtiva õigusega kooskõlas läbi viidud planeerimisprotsessi etappe.
Meie Nursipalu MTÜ
meie: 21.01.2023 nr 1.1-1/7
Antsla Vallavalitsus
Antsla Vallavolikogu
Pöördumine seoses Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega
Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus avaldasid 21. novembril Tsooru rahvamajas Antsla, Võru ja Rõuge valla esindajatega kohtudes Nursipalu harjutusvälja laiendamise esialgsed plaanid, mille kohaselt väljaõppeala hakkab asuma Antsla, Rõuge ja Võru valla territooriumil. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) kodulehel https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/ on kirjas üldine info seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamise plaanidega. Kuna võimaliku Nursipalu harjutusväljaku laiendamise kohta ei ole meile hetkel teadaolevalt muid dokumente, siis lähtume eeltoodud allikatest ja 05.01.2022 Rõuges, 11.01.2022 Sõmerpalus ja 12.01.2022 Tsoorus toimunud kohtumistel RKIK esindajate poolt antud infost. Meie Nursipalu MTÜ esitas RKIKle teabenõude (registreeritud 16.01.2023), kus küsisime Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega seotud tegevuste aluseks olevat haldusakti ja alternatiivide analüüsi. RKIK vastas (20.01.2023), et peavad julgeoleku olukorda arvestades vajalikuks harjutusvälja laiendamist Vabariigi Valitsuse riigikaitselise erandina, kuid Vabariigi Valitsus ei ole veel vastavat otsust teinud. Alternatiivide analüüsist (mis RKIK esindajate sõnul olemas on ja mida nimetakse vastuskirjas ka töödokumendiks) lubati saata avalikustamisele kuuluvad osad 14 päeva jooksul.
Asukohavalikut põhjendati rahvakoosolekutel RKIK poolt kaitseväe mugavusega – kaugel harjutamas käia olevat kallis ja see ei sobivat sõduri päevakavaga. Väide, et arendus puudutab võimalikult vähe eraomandit, lükati Sõmerpalu kohtumisel ümber. Tegelikult ei osata täna ette näha, kui suured summad kuluvad kinnistute ostmisele või infrastruktuuri ehitamisele (vastuvõtuala liitlaste 1000 sõdurile Tsiatsungõlmaale, tee ehitamine Käätsost läbi soo Sõmerpallu jms) ja seega ei saa väita, et mujale harjutama sõitmine tuleb kallim.
Nursipalu harjutusväljaku laiendamine ei puuduta „ainult“ 21 talu ja neile lisaks 196 eraomandisse jäävat maaüksust. Nursipalu laiendamine puudutab kogu Lõuna-Eestit. Nursipalu harjutusväljaku keskpaigast 15 km raadiuses elab ca 23 000 inimest. See moodustab Võrumaa elanikest enam kui 67%. Võru linn ja Lõuna-Eesti Haigla asuvad planeeritava harjutusväljaku piirist umbes 2 kilomeetri kaugusel. Antsla linn asub harjutusala piirist 7 km, Rõuge alevik 4,5 km ja Sõmerpalu alevik vahetult piiri ääres. Juba täna kostab laskeharjutuste müra kohati kuni kolmekümne kilomeetri kaugusele. Müra võimendub kordades, kui hakatakse laskma K9 Thunder iseliikuvate haubitsatega.
Kohalikega kohtumistel tutvustatud plaanide kohaselt suureneb harjutusväljaku ala seniselt 3134 hektarilt oletatavalt ca 9300 hektarile, lisandub 4 laskeala (vt kaarti, mis on lisatud kirjale) suurekaliibrilistele relvadele, mis paiknevad Antsla, Sänna ja Võru suunal praegusest oluliselt lähemal. Kuna 2 uut laskeala on plaanis rajada Luhametsa küla kahte külge, halveneb märkimisväärselt ka Tsooru kandi elukeskkond. Lisanduvad erinevad relvaliigid, mis on täna NATO varustuses (nagu näiteks K9 Thunder, HIMARS, miinipildujad, tankitõrjerelvad, raskekuulipildujad masinalt, CV90 35mm KETF, ründekopterid, lennukid jt). Kusjuures RKIK esindajate väitel on riik huvitatud veelgi suuremast maa-alast harjutusväljaku tarbeks, ning 05.01.2023 toimunud kohtumisel Rõuges öeldi, et Kaitseministeeriumil on kohustus osta ära kõik huvialapiiri (hetkel kohalikele presenteeritud uue harjutusväljaku piir) kasvõi osaliselt jäävad kinnistud. Seega ei ole hetkel teada, kui suureks võib tegelikult harjutusväljaku maa-ala kujuneda. Kuna Kaitseministeeriumi esindajad on väitnud, et tegelikult on vajadus veel suurema harjutusväljaku järele, siis on tekkinud põhjendatud kahtlus, et harjutusväljak suureneb veelgi.
Tasub tähele panna, et RKIK esindajate sõnul hakkavad toimuma laskmised ka suvalistest kohtadest väljastpoolt harjutusala üle elamupiirkondade harjutusväljaku territooriumile. Seda ütlesid RKIK esindajad kohtumisel Sõmerpalus. Seega muutub tegelikult militaartsooniks täiesti teadmata suurusega ala ümber Nursipalu harjutusväljaku, kuna väljastpoolt harjutusala laskmisteks ei ole kaitseväelaste sõnul vaja isega laskealasid markeerida. Näiteks HIMARSi ja K9-ga ei olegi võimalik laskeala sees harjutada, sest nende laskeulatus on suurem. Kui tänasel päeval harjutatakse Nursipalus kuni 120 mm miinipildujatest, siis plaanide kohaselt hakatakse tulevikus siin harjutama 150 mm relvadest, mitmikraketiheitjatest ja erinevatest relvaliikidest koos. Laskeharjutused hakkavad toimuma pea igapäevaselt – esmaspäevast reedeni harjutab kaitsevägi koos liitlastega ja laupäeviti Kaitseliit. RKIK ja kaitseväe esindajate väiteid tõendavad videosalvestused on MTÜ Meie Nursipalu-l olemas.
Teiste riikide sarnaste arenduste praktika on näidanud (nt Leedus, Lätis, Saksamaal), et erinevate häiringute tõttu hakkavad elanikud ja ettevõtjad piirkonnast lahkuma, mille järel langevad kinnisvara hinnad. Hakkajad inimesed kolivad ära, sest nad pole nõus eluolu ja vaimset tervist rikkuvas keskkonnas elama. Kohale jääb pigem elanikkond, kes sõltub sotsiaalabiteenustest või on liiga vana kolimiseks. Piirkonnas väheneb maksuraha laekumine ja suureneb abi ja sotsiaaltoetust vajavate inimeste arv. Hüppeliselt kasvab nõudlus perearstide, õpetajate, päästeametnike ja politseinike järele, sest ka nemad liiguvad ära kuni kinnisvara on veel kõrgema hinnaga. Neid väiteid kinnitavad vastavad uuringud. Seega saab kogu piirkonna elanikkond otseselt mõjutatud mitmel moel. Harjutusväljaku ümbruses elavad inimesed jäävad justkui sunnismaisteks, kes ei saa enam oma kinnistut müüa või kui saavad, siis selle vähese raha eest uude kohta elamist ehitada ei ole võimalik.
Paraku ei ole maailma praktikast tuua positiivseid näiteid, kus harjutusväljaku laiendamise tulemusena oleks olnud piirkonnale positiivne mõju, suureneks jõukus ja heaolu. Pigem ollakse neis piirkondades hädas erinevate sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaprobleemide lahendamisega. Saksamaa ja Jaapani USA baaside kõrval elavad inimesed protesteerivad pidevalt ebainimlike elutingimuste tõttu. Harjutusväljaku laienemine täheneb jätkuvaid proteste ja rahulolematust KOV tööga ja edaspidist keerukat suhtlust probleemide lahendamiseks, mida ehk täna on raske veel ette näha.
Avalikult on välja öeldud, et raadatakse ca 4000 ha metsi. Sõjaväeeksperdid on rääkinud poole km laiusest ja mitme km pikkusest manööverkoridorist, kus hakataks tegema tankide manööverharjutusi lagedal alal. Samas väidavad RKIK esindajad, et loodusega tegutsetakse kooskõlas ja looduslik mitmekesisus pigem suureneb. Piiranguvööndisse jäävatele inimestele saadetud kirjades on RKIK väitnud, et võimalusel! jäetakse metsade äärtesse 500 m laiune puhverriba. Täiesti uurimata on, kuidas mõjutab planeeritav arendus piirkonna veestikku, sh põhjavett. Pole uuritud, kuidas mõjutavad planeeritavad laskeharjutused õhu kvaliteeti piirkonnas. Samuti ei ole läbi viidud mingeid uuringuid võimalikust mõjust tervisele. Nursipalus ei ole kunagi tehtud laskeharjutusi relvadest, mis nüüd on plaanis. Eriti tundlikud on müra suhtes väikelapsed. On teada, et müra aitab kaasa südamehaiguste tekkimisele ja mõjutab juba südame-veresoonkonna haigustega inimese eriti rängalt.
(vt http://www.okokratt.ee/myra2010/esitlused/2._Marja_Heinonen-Guzejev_est.pdf )
Kaitseministeerium on Nursi kandi rahvale varasemalt lubanud paljut – kartuli ostmist piirkonna talunikelt, teede korrashoidmist, müratõkkevalle, kolmekordseid aknaid lähedal asuvatele elamutele, laskeharjutuste planeerimisel kohalike ettepanekutega arvestamist, müra mõõtmistulemuste alusel leevendustasude maksmist, puhvriks metsamassiivide raiumata jätmist jpm. Paraku ei ole tänaseni suudetud paigaldada müramõõtjatki, mis näitaks reaalajas müra tugevust. Lubadusest on möödunud üle 16 aasta. Praegune müramõõtja paigaldati käesolev aasta alguses. Müramõõtja teisendab tulistamised ja plahvatused 15 minuti peale (näitab 15 min keskmisi) ja kasutab a-filtrit. RKIK esindajad väitsid, et müra ei ületa norme. Eesti tuntuim müraekspert L. Madalik on juhtinud tähelepanu, et selliselt müra mõõtes ei näita mõõtja tegelikku müratugevust ega -häiringut inimesele. Tegelikult puudub Eestis isegi regulatsioon, mille alusel militaarmüra mõõdetakse. Samuti puudub igasugune regulatsioon taluvustasude maksmiseks. Rõuge vallale on makstud aastatel 2019-2023 pisukest leevendust (32 000 eurot aastas) hea tahte kokkuleppe alusel. Samas tuleb vallal hoida korras valla teed jms taristu, mida kaitsevägi kasutab.
Eelnevat arvesse võttes palume, et Antsla vallavolikogu ei teeks rutakaid otsuseid, vaid kaaluks enne Kaitseministeeriumiga kokkulepete sõlmimist kõiki võimalikke asjaolusid. Kuna Kaitseministeeriumil on huvi piirkonnas harjutusväljakut arendada, siis võib arvestada, et nii nagu kunagi Nursiski, hakatakse pakkuma teede ehitust jms investeeringuid. Kui Tsooru koosolekul 12.01.2022 küsiti, miks ei ole tänaseks päevaks kunagised lubadused Nursi inimestele täidetud, siis vastati, et ei ole meeles. Ometigi olid need kirjalikult fikseeritud. Ametnikud vahetuvad, aga inimesed peavad piirkonnas edasi elama.
Palume kaitsta Antsla valla elanike huve, võtta arvesse inimeste vastuseisu Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku:
Kaitsta Antsla valla elanike huve, võtta arvesse inimeste vastuseisu Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele ja anda volikogu poolt selge sõnum, et Antsla Vallavolikogu ei toeta Nursipalu harjutusväljaku laiendamist vähemalt seni, kuni ei ole korrektselt teostatud sotsiaal-majanduslikke, kultuurilisi ja tervisemõjude uuringuid, välja töötatud ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tõsiseltvõetavaid leevendavaid meetmeid ning kuni ei ole kehtiva õigusega kooskõlas läbi viidud nii mastaapse ja pöördumatu mõjuga rajatise puhul nõutavaid planeerimisprotsessi etappe.
Palun andke vallaelanikele sõnum, et neist hoolitakse. Elanikega koostööd tehes luuakse sild usalduse vahel, mis on vajalik KOV-l elanikega suhtlemisel. Palume toetust vallavalitsuselt ja vallavolikogult.
Meie Nursipalu MTÜ juhatus
Maarika Niidumaa
/allkirjastatud digitaalselt/
Kirja koostasid:
Ruuta Ruttas-Küttim
Meljo Musto
Maarika Niidumaa